2 detsember.National day.

TĂ€na on UAE 43 sĂŒnnipĂ€ev. Sel puhul, ja et pole kuhugile kiiret, magame kauem, kuni pĂ€ike teeb olemise liialt palavaks. Eks oma osa ole ka eile joodud pidujoogil))! Kuulame kohalikku ingliskeelset raadiojaama, kus rÀÀgitakse mitmetest sĂŒnnipĂ€evaĂŒritustest. NĂ€iteks toimuvad tĂ€na rahvusvahelised langevarjurite meistrivĂ”istlused ĂŒle tuhande osavĂ”tjaga. Eks paistab, Ă€kki lĂ€heme ka mĂ”nele ĂŒritusele. Igatahes peab minema lĂ€hemale Dubaile, et hommikul Ă”igel ajal sadamas olla. Enne aga peab tuvastama, kus see sadam ĂŒldse asub. Selleks  on vaja internetti saada, sest meie soetatud kohaliku SIMkaardi ettemaks on lĂ€bi saanud.((.

Hommikusöögiks on sobivalt Salvesti seljanka suitsuribilihaga. IMG_9151NÀmmm..

IMG_9165
Paistab, et oleme oma laagri kohalike ristteele parkinud. Hommikul möödub meist kolm kaamelikarja, kes lasevad endast kenasid pilte teha.

IMG_9154

IMG_9157IMG_9173

Ka liigub ĂŒksjagu kohalikke, kes ennast nii lahkesti pildistada ei luba. Aga ei mingeid vahejuhtumeid.
Õnneks on ilm poolpilves ja auto varjus on pĂ€ris meeldiv istuda.
PĂ€eva kuludes tuleb siiski kodinad kokku panna ja Dubai poole tagasi liikuma hakata. Hommikul vaja ikkagist lahinguvalmis olla.
Neeraj pole kĂŒll miskit meili saatnud ega helistanud, aga eks talgi ole ju vaba pĂ€ev.

Teel olles kontrollime juttu, et Abu Dhabis on kĂŒte odavam. Ongi. Ainult, et esimesest tanklast meil tankida ei Ă”nnestu, kuna pole miskisugust kĂŒttekaarti. Teises tanklas algab sama kaardi jutt. Et meil juba tuli pĂ”leb varsti, siis uurin asja lĂ€hemalt. Selgub, et see kaardisĂŒsteem siin ilmselt nö. kĂŒtuseturismi vĂ€ltimiseks ja kui olen tanklas meie pĂ€ritolu seletanud ja passigi nĂ€idanud, siis lubatakse lahkesti tankida. Liiter maksab 2,35 ja 100 AED eest saame ligikaudu 42 liitrit. Vaene tankijapoiss Indiast saab ĂŒleni diisliseks, tankurid siin  ju veokate tankimiseks, diisel sĂ”iduautosid siin pole, ja meie auto pole vĂ”imeline sellise kiirusega kĂŒtust vastu vĂ”tma.
Dubai kesklinn on rahvast tulvil. Meie “kodupood” Carrefour on samuti hullult ĂŒlerahvastatud. Palju inimesi on poes lihtsalt niisama, degusteerimistest osa saamas vĂ”i mingil muul pĂ”hjusel, aga mitte ostmas, korvegi pole ligi. Meie aga oleme ostmas ja tĂ€iendame oma toiduvarusid.
Plaanisime sĂ”ita randa, sest siit oleks hommikul hea ligi asuda asju ajama, ei peaks pikalt ummikutes passima. Aga selleks et randa pÀÀseda tuleb hoopis nĂŒĂŒd Ă”htul ummikutes passida! Randa viivad ja piki randa kulgevad teed on autodest umbes. Enamik autosid on ehitud vastavalt omaniku kujutlusvĂ”imele lipuvĂ€rvidega vĂ”i siis sheikide piltidega. Töristatakse signaale, inimesed on peomeeleolus. Ristmikel on politsei. LĂ”puks Ă”nnestub keerata maha rannaÀÀrsesse parklasse, et  Ă€ra sĂŒĂŒa oma Ă”htusöögiks ostetud grillkanad. MĂ”lemale oma, sest mingil pĂ”hjusel on kanad siinmail kidura kasvuga ja rohkem tuvi mÔÔtu. Ja tĂ€iesti maitsetud ka veel..
Tundub, et kuigi kell juba kĂŒmme lĂ€bi, siis eufooria ei paista nĂ€itavat raugemise mĂ€rke. Mitmelt poolt erinevatest suundadest on nĂ€ha suurejoonelisi saluute. Aga meil vaja ju ööbimiskoht vaadata. Selle tarbeks asume liikuma. Ringteel peatab meid politsei ja soovib dokumente nĂ€ha. On pakkuda talle eesti load ja inglise teh. pass. Tundub, et nad eriti asjast aru ei saanud, selline juhus nagu meie ilmselt vĂ€ga igapĂ€evane ei ole, aga et kĂ€ed-jalad tööd tĂ€is, siis lasevad meid edasi sĂ”ita. Aga mĂ”ne aja pĂ€rast sĂ”idab meile kĂ”rvale eraautoga politsei, kus tuleb vĂ€lja hoopis kurjema olemisega mees, kes esimese asjana teatab kohe, et me ei tohi siin selle autoga sĂ”ita. JĂ”uan juba kergelt muretseda, et carnetit ei ole meiega, aga saame peale dokumentide ja passi kontrollimist loa edasi sĂ”ita.
Ranna ja kesklinna vahel on ĂŒks maatĂŒkk tĂ€isehitamata jÀÀnud (seda kindlasti enam mitte kauaks), sinna siis seamegi ennast sisse.
LÀrmi on kuulda veel kaua, kuni uni lÔpuks kÔrvad suleb..

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga