Hommikul käin ujumas ja dushamas, Miza jätab seekord vahele, talle vist avaldab ikka see National Day mõju..))). Kella kaheksaks olen kenasti Neeraji juures kontoris uudiseid kuulamas. Kahju, et ma kuidagi ei saa jagada tema positiivsust meie asja edenemise kohta. Nüüdseks on ära langenud 06 dets laeva variant laevafirma liigkeeruliste nõudmiste tõttu ja laual on uued variandid : 09 konteiner laeva ja 15 kohal, ning 15 laeva ja 22 kohal. Naljakas, et ta üldse küsib, et kumba varianti ma eelistan. Esimene olla 75 euri kallim. See eurodesse arvutamine on üldse üks kahjulik plaan, kuna nemad kasutavad selleks kurssi 4,8 ja kui nüüd eurodest tagasi dirhamiteks teha, siis saame kõvasti lüpsta)). Kontrollisin ametlikku kurssi täna, selleks on 4,55 dirhami ühe euro eest. Mingi lootus peaks olema ka auto täna ikka sadamasse ära viia. Aga selleks peab mingi paberitöö tehtud saama. Sadam ise asub 37 km siit lõunas mööda peamaanteed. Selgub, et see on ikkagi tasuline ja kui meid seal kinni peaks püütama ootaks meid 200 AED suurune trahv. Me siin juba sadu ja sadu km-d mööda tasulisi teid põrutanud. Aga ega neil meile trahve saata õnnestu. Kuhu?
Õnne ei maksa muidugi pikalt proovile panna ja edaspidises liiklemises proovime ikkagist tasulisi teid vältida. Kuna minu kontoris istumisest suuremat kasu pole, siis lepime kokku, et oleme lähikonnas ja hakkame uudiseid ootama. Enne ärasõitu tullakse veel autot mõõdulindiga mõõtma, aga näinud, milline pisike autoke meil on võrreldes kohalike autodega, siis pannakse lint ilma kasutamata taskusse tagasi.
Lähme “vanalinna” moodi linnajakku siinsamas lähedal, kus on suur kontsentratsioon hotelle-hosteleid-guesthousse, et selleks puhuks, kui tuleb auto ära anda, endale öömaja kindlustada.
Auto parkimisega on probleeme, lõpuks õnnestub see kalaturu juures parklas. Kaks raha tund. Hais on jube.
Hotellidest paljud on täis, aga kõigil odavama otsa hotellidel on nagu kartellilepe- kahene tuba 250 AED.
Vaatasin booking.comist ka, näiteks purjes on vabu tube küll, hinnad alates 1700 usd öö. Hommikusöök hinnas.
Edasi lähme lõunasöögile. Selleks hüppame kodu-carrefourist läbi ja maandume juba tuttaval ehituskrundil ranna lähedal. Praeme vorsti sibula ja küüslauguga. Praetult pole vigagi.
Ja pärast ujuma.
Peale ujumist helistan Neerajile. Nagu kartsingi. Hommikul jälle kontorisse, loodetavasti siis juba dokumentide järele ja kella üheksast sadamasse. Taas loodetavasti.
Ok, sõidame siis linnaserva ja jääme laagrisse. Satume küll kaunis populaarsesse paika, kus kohalikud käivad autode ja atekatega hullamas. Õnnestub suisa oma köit kasutada ja üks sheigipoeg oma hiiglasuure patroliga liivast välja päästa.