Saudi. 23. päev. Saudi – Kuveit

Tuleb öelda, et mingit mõnulemist täna öösel ei toimunud. Tõuseme kuuest. Kõik on korralikult niiske ja sooja viis kraadi

Loomade turg, peale kaamlite müüakse siin veel kitsi, lambaid ja muid koduloomi, on ainult mõneminutilise sõidu kaugusel.

Kauplemine juba käib

Põhiartiklit, kaamelit, on pakkumises palju

Lisaks elusale kaubale saab siin osta ka heina ja  tellida transpordi “varavaika” näol oma ostude koju toimetamiseks

Lisaks ostule-müügile on siin ka kohad loomade pikemaks hoidmiseks

Inimesed on sõbralikud ja lahked. Ja uudishimulikid ka. Kutsuvad teed jooma

Ja mis viga rõõmus olla, kui raha taskud täis. Vaesus kui selline Saudi Araabias puudub. Seda vähemalt kodanike seas. Meie, kui ilmselt harv nähtus, pakume samuti huvi

Ühe inglise keelt rääkiva kaamelidiileri sõnul läheb suurem osa müügist lihaks, vähsel määral siiski ka farmidesse. Loomade kohtlemine jätab meie arusaamade järele kergelt soovida, aga iseküsimus on, kas munale peabki enne omletiks saamist pai tegema

Liigume edasi Kuveidi poole. Keskpäeval, ca 300 km enne piiri, teeme keset lagedat  ja tuulist kõrbe telkidekuivatuse pausi ja ühtlasi kiirlõuna. Sooja napp 13 kraadi

Siit edasi ongi üks igav liiv ja tühi väli. Pidepunkte silmale on üsna vähe. Vahest jäävad teeserva piknikukohad

Siis aga rõõmustab silma oaas

Vesi tähendab elu ja kui seda kuskilt saada on, siis veetakse seda ka ümbruskonda laiali. Al-Zulfi.

Vot sellised matkamajad!

Ca sada kilomeetrit enne piiri, Dosari bensukas, käime veel tankimas. Kohalik raha ka otsakorral

Tankurite kohal olevad tulekustutussüsteemid pälvivad palju tähelepanu ja elevust

Siinsamas teeserval käib ka kauplemine

Peale tankimist jätkame mööda maanteed 6594

Karl organiseeris eile meile uute Kuveidi viisade taotlemise, aga täna kella kolmeks neid veel ei ole. See teeb natuke murelikuks ja käivitab kõrgetasemelise uurimise, miks neid siis ikkagi juba ei ole ja millal võiks saada.

Rannikule lähenedes tekib tihedam asustus ja on märgata hiljutise tohutu vihmasaju jälgi, Kõikjal teeservas on vett ja (ilmselt ajutisi) järvi

Kella nelja paiku jõuame juba piirieelsesse linna ja just kui oleme otsustanud minna sellesse aega parajaks tegema, tuleb info, et viisad on juba olemas, kuigi veel mitte prinditaval kujul, vaid andmetena piirisüsteemis. Tubli töö. Aga kui juba, siis teeme pool tunnikest linnapeal.

Nagu paljudes kohtades maailmas, on ka siin ringteed tänuväärseks kohaks skulptuuride paigutamisel

Linnast piiri poole liigume mööda mereäärset 611 maanteed

Kuveidi piiri jõuame 17.00

Väljumine käib juba tuttavate paberitükikeste abil

17.15 oleme juba Saudist väljas.

Saudi poole peal ei ole Kuveidis sellist hoonet enne passikontrolli tõkkepuud, nagu oli Iraagi poolt sisenemisel. Siin on see peale seda. Lastakse autod läbi ja saamegi hakata viisasjadega tegelema.

Esimese hooga, kuna meil viisade väljastamise numbreid ette näidata ei ole, tahetakse, et teeksime uued ja  surutakse pakk taotluste blankette nina alla.

Aga Henryl on üks nimi ja lisaks saabub ka ametnik inglise keele oskusega. Tundub, et asi hakkab liikuma, kui leitakse meie viisad arvutist üles. Aga siis tuleb jälle pidur peale. Sest leitud viisad osutuvad nendeks juba kasutatud dokumentideks. Mõned telefonikõned ja saab selgeks, et peame kohapeal ikkagi uued taotlused tegema, eilsed Karli omad ei ole veel piisavalt valmis küpsenud. Kui oleks kindel selgus asjas, et piiril saab samuti ilma eelneva internetis taotlemata viisa saada, oleksime kohe selle peale läinud.

Kogu protsess on üdini formaalne ja käib kähku. Viisa maksumuse 3KD saab maksta pangakaardiga. Selle tulemuseks on selline paber

tagakülg selline

Ja lisaks veel üks selline väiksem, kassatšeki sarnane

18.30 oleme juba Kuveidi tolli läbinud. Kogu protseduur vältas ainult mõne minuti, auto ülevaatus oli üsna sümboolne. Ilmselt olid ka autode andmed juba arvutis sees.

Imelik asi on see, et vaatamata tohutule liiklusvoole ja vähemalt 5+5 maanteele jääb teeserva ainult üks tankla, millest samuti liiga hilise märkamise tõttu mööda sõidame. Autosid on järjekorras näha palju.

Kilomeetrit viiskümmend enne piiri on veel üks väike tankla. Diislit müüakse samuti. Laseme paagid täis ja siis selgub, et kaardiga maksta ei saa. Dollariga ollakse nõus, aga kursiga kokkuleppele saamine osutub väga stressirohkeks. Lõpuks tuleb endale vähegi soodsam kurss poolvägisi kehtima panna

Üheksaks õhtul oleme praktiliselt Iraagi piirini jõudnud ja hakkame vaatama, millised oleks võimalused öö mööda saata, et siis juba puhanuna hommikust selle suurepärase piiriületusega pihta hakata. Saame selleks natuke kohalike abi ja leiame endid suurelt lagedalt platsilt majade vahel.

Kaua me magamiseks ettevalmistusi teha ei saa, kui tuleb auto ja kutsub meid enda juurde telki ööbima. Selgub, et telk on kohe siinsamas ja korjame taas kodinad kokku

Peremehe sõber tuleb ka mõneks ajaks jaurama. Suurt aru ei saa , mis ta tahab, aga ilmselgelt on ta nördinud, et Väino Heineken on 0,0 ja et meil viskit pole.

Teeb paar videot ja lõpuks laseb jalga.

Teeme ka teed, haukame, mida on ja magama

Läbisõitu kujuneb 898 kilomeetri jagu.

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga