Hommikusöökla asub hotelli keldrikorrusel
Saabun ühena viimastest, kuna erinevalt osast rahvast, ei plaani ma tänahommikusest ekskursioonist Babülooniasse ja Saddami palee juurde osa võtta. Mul nimelt vaja natuke tööd teha ja personaalne Baghdadi programm ka veel lõpetamata.
Selgub, et kui eile oli jääjaid teisigi, siis täna on siiski kõik minejad. Jään mõneks ajaks üksi.
Saan peaaegu kõik, mis plaanisin, kella 12-ks tehtud ja kolin numbrist välja. Kodinad panen autosse ja edasi võtan jalgsi suuna kesklinna poole. Eileõhtustest sündmustest pole enam jälgegi, isegi sodi on suuremas osas kokku korjatud või korjamisel. Enamik ärisid ja ettevõtmisi on suletud. Lootsin mõne juuksuritöökoja peale sattuda, aga võta näpust.
Sõjaväehaigla Fateh Square’i ääres
Armeenia kirik. Ilmselt on keskkond ikka nii vaenulik, et sellised kaitsemeetmed on kasutusel
Liigun mööda kõrvaltänavaid, kus inimeste igapäevaelu tundub üsna paigas olevat
Ilmselt sellele linnale iseloomulik kalagrill, mujal pole sellist tähele pannud
Husseiniya Abbas Tamimi mošee
Armenian Catholic church of the Sacred Heart of Jesus.
See Armeenia esindatus siin ulatub tagasi antiikaega, esimesse sajandisse e.m.a.,kui sellel alal oli Adiabene Kuningriik mis oli osa Tigranes II Suure Armeenia Kuningriigist. 4 sajandi algul, aastal 301 sai Armeenia kuningriigist maailma esimene kristlik riik, mille kõige lõunapoolseim osa Adiabene oli.
Bareljeefid kiriku seinal peaukse kõrval
Mitte kaugele kirikust jääb juba linna poolitav Tigrise jõgi, millele eelneb roheline pargiriba
Liigun natuke teist trajektoori kui eile ja jõuangi Tigrise äärde. Vaade vasakule, allavoolu
ja paremale, ülesvoolu.
Saan just teha need paar pilti ja lühikese videoklipi, kui kuskilt kargab välja relvis sõjaväelane, ähvardav nägu peas, ja ajab mu minema. Siin see süütu filmijupp on
Lõpetan provotseerimise ära ja jalutan edasi mööda parki piki jõge.
Kaldapealsele liikumise takistamiseks ongi mitmel pool okastraadipuntrad või aiad ette paigutatud
Park on aga osa elanikkonna seas populaarseks puhkekohaks
Samas on jäänud veel ruumi jõekalda viljakale pinnasele väikeste aiandite rajamiseks. Kastmisvesi ju ka mitte kaugel
Poeet Abo Nawasi mälestusmärk
Mõni valmistab väligrillil lõunat. Värskes õhus maitseb ikka toit paremini.
Ka siinkandis on vana arhitektuuri, mis hakkab vaikselt käest minema
Varsti jõuan Republic Bridge ehk siis Vabariigi silla juurde.
Siin on rivis kauplus-töökodasid, kus müüakse ja osaliselt ka õmmeldakse militaarvarustust ja riideid. Esimeses pilti teha ei lubata, aga järgmises, palun
Kui soovi on, saab vormi juba koos pagunite ja muude viledega
Parasjagu kui teen kaupa endale sobiva ohvitserivormi osas, tuleb sõnum, et teised on 100 km Baghdadist ja liiguvad. Mul vaja veel kohalikku sularaha hankida ja hotelli liigelda. Teen minekut ja äri jääb seekord katki. Kohe satun ka eileõhtuse rännaku lõpp-punkti, Liberation Square’le
Valges paistab kõik teistmoodi
Eile väga rahvarohked kõrvaltänavad näevad päevavalguses üsna räsitud, inimtühjad ja mahajäetud
Volga on siin päris levinud automark
17 Ramadan Mosque päevavalges
Esiplaanil Firdos Square
Kahramana purskkaevud, 1971 aastal Ali-Baba ja 40 röövli ainetel valminud töö on üks ikoonilisemaid Baghdadi maamärke
Sayidat al-Nejat Cathedral
Viimase lõigu teest sõidan taksoga, sest aeg tundub pitsitama hakkavat,
Hotelli paistavad uued külalised saabuvat
Hotelli juures pole muud, kui hüppan autosse ja tuld. Võtan suuna Mosuli poole.
Al-Nidaa’ Mosque
Tikriti jõgi Muthanna Bridge’lt vaadatuna
Linnast väljas, jätkan Mosuli poole liikumist, aga nagu hiljem selgub, on selliste andmetega kokkusaamiskohti, maanteede 23 ja 1 ristumiskohti, kaks, ja nii me liiklemegi eraldi, sest mina sihin ühte, teised teist. Teel kohtan kahel korral mingeid demonstrante, aga mida parasjagu demonstreeritakse, aru ei saa
Jeruusalemma värav enne Tikritit
Vaade trassilt Tikriti suunas
Dodge Charger, üks kõige levinumaid autosid siinsetel teedel. Kuna põhiliselt on need kollast värvi, annab see ainet spekulatsioonideks, et äkki on tegu teatud sorti taksodega
Aina sagedamini jääb teeserva osaliselt või täielikult purunenud hooneid, need aga, mis veel püsti, on enamasti tohutute sõjajälgedega.
Poole kuue paiku möödun Iraagi suurimast, Baiji naftatöötlemistehasest, mis tsisternautode rohkuse järgi otsustades on töökorras. 2015 aastal käisid siin intensiivsed lahingud islamiriigiga ja kogu tootmiskompleks käis korduvalt käest kätte.
Õhtuses Mosulis saab esimese ülevaate nendest sõjakoledustest, mis siin aset on leidnud
Hüppan läbi ka teeservas olevast supermarketist. Kaubavalik on suur, ostan paari erinevat Türgist pärit juustu. Leidub ka vene kaupa
Teisi järgi oodates otsin miskit süüa ka. Huvi äratab üks pitsasarnane toode ja selle valmistamine
Käib see protsess lühiülevaates selliselt
Kui aga valmis ja serveeritud, siis niimoodi. Maksis ainult 2000 raha, tiba üle euro.
Vahepeal on ka teised linnale lähenemas ja saadavad mulle hotelli andmed, millega mul küll ilma internetiühenduseta suurt peale pole hakata.
Lõpuks leiame üksteist ja ka hotelli. Asub see kitsas kõrvaltänavas ja erinevalt paljudest naaberhoonetest paistab esmapilgul üsna terve. Fuajee ka suur ja avar
Toad on soojad, tekid olemas, wifi töötab, kraanist tuleb kuuma vett. Sansõlm ka funkkab, mis sa veel 10 USD eest/nägu saada tahad. Tõsi, käterätte ja hommikusööki ei ole.
Enne magamaminekut teeme veel väikese tiiru ümbruskonnas plaaniga midagi ühiselt süüa, aga lõpeb see sellega, et igaüks vaatab endale ise miskit.
Lõpuks koosolek meie toas, mille käigus midagi põhjapanevat ei otsustata.
Minu läbisõitu täna kajastab selline 425 kilomeetrine joon. Palju teistel lisa tuli, ei tea
