Saint-Catherine 2023

Ülevaade sellest, kuidas ma 2023 aasta jĂ”ulude paiku Sharm el Sheikist Egiptuse kĂ”rgeimat tippu vallutamas kĂ€isin

Hommik ja pĂ€ikesetĂ”us koos meeldiva 20-kraadise inimvaba ruumiga on lihtsalt parim, mida tahta. Esimesed varajased Ă€rkajad siiski juba liiguvad. Üritan kiirelt midagi hamba alla saada, et siis juba aega viitmata St. Catherine poole startida.

Et oleks hea rahulik sÔita, tangin ka paagi triiki. PÀris meeldiv on vahelduseks, kui su 24 l bensiini tankimine maksab tiba pealt 5 eurot

Nagu nĂ€ha ostetakse kĂŒtust suisa hulgi, ilmelt lĂ€heb sĂ”it vĂ€hearenenud maapiirkonda

Sharm el Sheiki piirkonnast vĂ€ljumisel on teesulg, kus tuleb peatuda ja seletada, kuhu oled liikumas. Suuri probleeme ei teki ja kardetavat eriluba keegi ei kĂŒsi. Edasi lĂ€heb 3 pluss 3 maantee

Peagi taandub see kĂŒll 2 pluss 2 maanteeks

MĂ”ne aja möödudes tuleb esimene kontrollpost. Keegi midagi ei kĂŒsi

Peale kontrollposti algab uus piirkond – Dahab, kuhu silt lahkelt teretulnuks kuulutab.

Edasi jĂ€tkub endiselt suurepĂ€rane kaherealine maantee. Liiklust praktiliselt pole, ainult mĂ”ni ĂŒksik auto. Paremal teeserval on nĂ€ha hiljutistest tugevatest vihmadest pĂ”hjustatud erosiooni

Saabub ristmik, kus paremale pöörates saab rannikulinna Dahabi. Kahjuks ei ĂŒhti sinnasĂ”it minu tĂ€nase pĂ€eva plaanidega, loodan siiski jĂ”uda veel mĂ€kke ronida

Ristmikul on igal suunal kontrollpost, aga pÀÀseb peatumata lĂ€bi. Edasi on tavaline ĂŒherealine maantee.

Reljeef hakkab vaikselt muutuma. Liiklust on veel vÀhem kui enne

Tee kĂ€ib ĂŒles-alla ja keerutab mĂ€gede vahel. Ilus on.

Viimasest sajust on mitmel pool jÀrel veel loigud ja ka pÀris arvestatavad vÀikese jÀrve mÔÔtu veekogud. Pildi peale ei jÔua sellist saada, sest seisma jÀÀda ja tagurdada ei viitsi. Mingi niiskuse olemasolu tagab ka rohelistele taimedele kasvutingimusi.

Ühel hetkel jĂ”uan jĂ€rele kahele tĂ€isvarustuses politseikastikale. Igaks juhuks liiga ligi tikkuma ei hakka.

Vasakule jÀÀv rajatis on maakividest laotud sĂ”javĂ€e vahitorn. TĂ€itsa huvitav on asjaolu, et ka tĂ€napĂ€eval on kasutusel tuhandeid aastaid kĂ€ibel olnud kindlustused. Vaatamata tehnika ja tehnoloogia arengule ja igasugustele “tarkadele” relvadele on korralik tĂŒse maakivisein endiselt asendamatu kaitse

SĂ”javĂ€ge ja politseid on ĂŒldse ĂŒsna palju mĂ€rgata. Ja ikka tĂ€is relvis, nii nagu ka nendes kahes eespool sĂ”itvas autos. Ega see Gaza ja Iisrael ju ka vĂ€ga kaugele jÀÀ

Kaamelid on samuti tÀiesti loomulikud maastiku osad

Vastavad liiklusmĂ€rgidki ĂŒleval

Hiljaaegu olevat olnud siin suuremat sorti vihmasadu. NÀha on veel kuivamata jÀrvekesi ja vooluveest tekkinud erosiooni

Maapind vaikselt muudkui tÔuseb ja eespool on nÀha veel kÔrgemaid mÀgesid

Saint Catherine rahvusvahelisse (!) lennujaama viival teeotsal olev skulptuur. Uudistasin natuke teemat ja selgub, et hetkel kÀib lennujaama pÔhjalik uuenduskuur, et saaks hakata ohtralt turiste vastu vÔtma. Muu hulgas tuleb ka uus 3000m pikkune lennurada

Teeristis enne linnakesse mahapööramist ootab ees tÔsisem kontrollpost

KĂŒsitakse, kust tulek, kuhu minek, kuskohas ööbin, vaadatakse pagasnikusse ja vĂ”etakse dokumendid. Ilmselt kuhugi vihikusse ĂŒlestĂ€henduste tegemiseks. Saangi hetke autost vĂ€lja tulla ja ringi vaadata

Iga teeotsa juures on oma skulptuur

Tore on, et avalikus ruumis on eksponeeritud kÔiksugu erinevaid temaatikaid, vÀlja arvatud sÔdadega seonduv. Mingeid tanke postamentidel ega muud sellist pole mÀrgata

Varsti saan paberid tagasi ja sellega koos ka loa edasi liikuda. MĂ”nedsajad meetrid edasi paistab vasakul teeservas miskit kalmistulaadset koos pĂŒhakojaga

Paremat kÀtt aga paistavad kasvuhooned

Paistab, et tegu on areneva piirkonnaga, nÀha on palju valmivaid vÔi pooleliolevaid uusehitusi

NÀikse, et ka tee-ehitus on siin tÔsiselt ette vÔetud. Kaevatakse mingeid kraave, ilmselt tuleb valgustus

Samuti jÀÀb mulje, et varsti on tee neljarealine

Peale mÔnekilomeetrist sÔitu on taas kontrollpost. Siin kedagi kinni ei peatata, lihtsalt tuleb lÀbi takistusriba vaikselt edasi kulgeda

Ei toimu mitte ainult agar tee-ehitus vaid ehitatakse ka kÔike muud. Ja istutatakse puid

Tundub, nagu tahetakse ĂŒhe korraga lahendada kĂ”ik linnakese arengu probleemid.

Nende torude jĂ€rgi otsustades lĂ€heb kĂ€iku ka reoveesĂŒsteemide kaasajastamine. Kui siin seni ĂŒldse midagi kaasajastada ongi

Üks veok paistab, et soovib ennast ka kĂ”hu alt pĂ€ikesel paitada lasta

Veel mÔned vÔtted teeserva jÀÀvatest hoonetest. See siin Saint Catherine haigla

El Wady El Mouquaduss Hotel ehk Holy Valley Hotel

Silma hakkavad ka mĂ”ned kortermaja tĂŒĂŒpi ehitised

Teen peatuse poekeste juures, et vÔib-olla miskit kaasa osta

PÀikesetÔusu aegne +20 on asendunud varalÔunase +12-ga

Nurgapelane on puuvilja-köögivilja kauplus. Siit ei osta ma midagi

Kohe kÔrval on aga leiva(saia)kombinaat.

VĂ€rske toodang kohe riiulis sissepakitult ootamas. Ühes sellises pakis aga on minu jaoks ilmselgelt liiga palju tooteid. VĂ”tan ĂŒhest kaks saiakest vĂ€lja ja tulemuseks maksan ilmselt selle kahe eest rohkem, kui oleks kogu paki endale saanud. Kommunikatsiooni probleemid – ĂŒhine sĂ”navara puudub tĂ€ielikult. Aga sellegi poolest oli meeldiv tehing. MĂ”lemad jÀÀvad rahule

Igasugu Àgedaid rariteete liigub siin ringi.

SĂ”idan nii linnakese lĂ”ppu vastu mĂ€gesid kui veel vĂ€hegi saab ja pargin auto siia Ă€ra. Olles tuulanud erinevaid kaarte ja materjale, siis siitkaudu tundub kĂ”ige mĂ”istlikum olevat seda mĂ€ge rĂŒndama minna. KĂ”rgusmÔÔtja nĂ€itab, et asun 1616m ĂŒle merepinna. Seega natuke ĂŒle kilomeetri tuleb veel oma jalgade jĂ”ul tĂ”usta. Panen pikad pĂŒksid ja jope selga ning asutan minekule. Kell juba pool ĂŒksteist ja ilmselt ei jĂ”uaks ka parema tahtmise korral enne pimedat tagasi. ÜleĂ”la pilk autole, Saint-Katherine foonil

Ennist autoga sĂ”idetav rada muutubki kiiresti vĂ€ikeseks teerajaks, mis sik-sakitades otse ĂŒles mĂ€kke hakkab minema. Vaata imet, aga Ă€sja auto juures minust möödunud kaameliajaja koos oma kaameliga on samuti mĂ€kke minemas ja pĂ€ris kĂ”rgel teine juba.

JĂ€tkan samuti tĂ”usu. Nagu ikka, kui pole veel rĂŒtmi sisse saanud, kipud ĂŒle pingutama ja ajab Ă€hkima. Ülevalt saab hea vaate kogu asulale

Ja kui tÀhelepanelikult vaadata, siis on mÀrgata ka teist kaamelit jÀrele tulemas

LĂ”puks, juba tĂ”usu lĂ”pul, jĂ”uan esimesele tegelasele jĂ€rele. Nagu ma aru saan, siis on ta mind ootama jÀÀnud. KĂŒsib suhteliselt heas inglise keeles, et kuhu ma lĂ€hen ja teatab, et ilma giidita mĂ€gedesse minek on keelatud.

Üsna pea jĂ”uab jĂ€rele ka teine mees kaamliga, keda esimene oma sĂ”braks nimetab. Hakkame koos edasi minema ja selle kĂ€igus natuke mĂ”tteid vahetama. Ikka selle mĂ€gironimise teemal. Pakun vĂ€lja, et temast vĂ”iks ju saada see vajaminev giid. KĂŒsimuse peale, mis ma selle eest pakun, vastan nii poolhuupi, et 400 naela vĂ”iks sobilik summa olla. Mis sellel tĂŒĂŒbil siis ikka Ă€ra ei ole minuga koos oma kodukandis natuke jalutada ja selle eest veel ka tasustatud saada. Seda ei pea ta tĂ”siseks pakkumiseks ja ĂŒtleb, St. Catherine mĂ€e hind on 60 dollarit. Jalutame edasi

Üle esimese kuru jĂ”udnud, laskub rada alla orgu. Vahepeal oleme jĂ”udnud niikaugele, et tĂŒĂŒbi nimi on Hussein, tal on kolm last, 19,12 ja 9 ning et ta on teele oma “gardenisse” paari mĂ€e ja oru taha. Aga minule vajaliku kĂ€igu hind on endiselt 60 taala

Üldiselt olen vist fakti ees, et mingi kokkuleppe pean nendega sĂ”lmima, sest selles suhtes on nad ĂŒsna konkreetsed – ilma giidita mĂ€gedes ronida ei tohi, probleeme tulevat nii minul kui neil. Ma kĂŒll pĂ€ris tĂ€pselt ette ei kujuta, kuidas nad mind takistaksid, aga pole ka plaanis seda teada saada. oleks kaunis ĂŒlbe ja ebaviisakas. Seega katsun kompromissi 50 dollari nĂ€ol, olles ĂŒsna kindel, et selline diil vĂ”iks ka lĂ€bi minna,

Edasi kulgeb rada mööda ĂŒsna tasast oru pĂ”hja, kus nendel harvadel kordadel kui taevast padukat sajab, mingi ajutine vooluveekogu tekib. Vastus minu pakkumisele on lakooniline: mĂ€gi maksab 60. Hussein on pĂ”hiliselt sakslaste giid ja rÀÀgib saksa keelt, aga ka inglise keelega probleeme pole.

Varsti hakkame jÔudma punkti, kus mÀele liikumiseks peaks pöörduma vasakule, nende sihtpunkt aga jÀÀb paremale. Selleks ajaks oleme ilmselt juba mÔlemad teadlikud, et mina maksan soovitud summa ja kogu seltskond keerab vasakule. Millised mul ikka alternatiivid on?

Kuivanud jÔesÀngides, kui vÀhemalt osal ajal kÔige niiskeimates kohtades siinkandis, aeg-ajalt ikka midagi on kasvanud vÔi kasvab

Edasistes tegevustes kokku leppinud, liigune hanereas soovitud sihtkoha poole. Rada on jÀtkuvalt kaunis lauge

Korduvalt pakutakse mulle kaameli selga istumist, millest jonnakalt keeldun. Tahan ikka omal jalal sihtpunktis Àra kÀia. Kuigi ilmselt oleks sÔiduvahendi kasutamine mÔistlik, sest minu liikumiskiirus on ilmselgelt kogu karavani vÀikseim.

Aeg-ajalt on ilmselt viljakaimates kohtades ka mĂ”ningaid majapidamisi. Peale pikemat vahepausi satume ĂŒhe jĂ€rjekordse sellise juurde. Enamasti on sellised territooriumid kiviaedadega piiratud

Valdavalt konarlik ja suuremate-vĂ€iksemate kividega rada on paiguti ĂŒsna sile ja pehme astuda

LĂ”puks on ĂŒhe maavalduse juures ka elavat hinge nĂ€ha. Etteruttavalt vĂ”ib öelda, et see jÀÀb ka tĂ€nase pĂ€eva esimeseks ja viimaseks kogu rĂ€nnaku vĂ€ltel. Kui muidugi giidid vĂ€lja arvata

Tegu on keskmisest suurema majandusega. Meie rada kulgeb piki mĂŒĂŒri paremalt

Hoovis sees paistab raagus granaatÔunapuu

Siin on ka veereservuaar, hetkel suisa pilgeni tÀis

Kaamelid pargitakse siin Àra, et ise minna kaevule veevarusid tÀiendama

Selleks on vĂ€ike basseinike, kuhu voolikust vett tuleb. Kaev pidavat siin 8-9 m sĂŒgavune olema. Mida on iseenesest kaunis vĂ€he. Üks kohalik eesel arvab samuti hea olevat meiega koos jooma tulla

Vees on mĂ€rgata elu. Üks kaani moodi olevus vingerdab ujuda. Ei teagi, kas selle ĂŒle rÔÔmustada, et vesi on puhas, vĂ”i siis muret tunda, kes kĂ”ik veel selles vees silmaga nĂ€htamatult elada vĂ”ivad.

Veel ĂŒks pilt ĂŒle aia hoovi

Pooleli paistab olevat mingi hoone ehitus. Materjalina kasutatakse valdavalt kohalikku looduskivi ja tulemus saab kena

Ei saa pÀris ilma elektrita kuskil. Need paneelid ilmselt kÀitavad nii veepumba kaevus kui ka laevad mobiiltelefoni ja valgustavad Ôhtuks tÀislaetud aku abil tuba

Veepudelid tĂ€idetud ja kohaliku tĂŒĂŒbiga valjuhÀÀlselt ĂŒle paarisaja meetrise vahemaa uudised vahetatud, asutame liikuma. Rada muutub aina vĂ€iksemaks ja hakkab ka vaikselt tĂ”usma.

Kohati tuleb lĂ€bida ĂŒsna kiviseid lĂ”ike

Ühel hetkel oleme punktis, kusmaalt kaamelitega enam edasi ei saa, algab jĂ€rsem tĂ”us mĂ€kke.

Siin vabastatakse kaamelid koormast ja sadulatest, seotakse nöörijupiga kivi kĂŒlge kinni ja varustatakse natukese ĂŒmbrusest korjatava kuivanud taimepuhmastest söögiga

Kaasa pakitakse minule tÀpsemalt teadmata asjad, osa ilmselt veepudelid

Kaamelid pargitud, asjad pakitud ja oma tubakast keeratud plotskid Àra tÔmmatud, asutame minekule

Rada tĂ”useb ĂŒsna jĂ€rsult mĂ€kke ja mĂ”nes kohas oleks tĂ”esti raske ette kujutada siit kaamelit ĂŒles ronimas. Aga sellegi poolest on rajal ĂŒsna tihedalt loomasĂ”nnikut. Minu kĂŒsimuse peale saan teada, et see kuulub eeslitele.

Taimestikuga on nagu on, kidur, aga puid-pÔÔsaid praktiliselt pole ollagi. Seda ĂŒllatavam on leida ĂŒks vilju tĂ€is marjapÔÔsas. Millega tĂ€psemalt tegu on, pole minu jaoks selge, aga Hussein ĂŒtleb, et vĂ”ib julgelt sĂŒĂŒa, olla sĂŒdamele vĂ€ga hea. Ütleb ka nime, mida ma isegi mitmekordsel kordamisel meelde jĂ€tta ei suuda.

Marjadel on tĂ€itsa omapĂ€rane mahe, mitte ĂŒhegi teise viljaga sarnane maitse. Kuigi, viljaliha on ĂŒsna vĂ€he, sest sees on selline kahe poolega, kohviuba meenutav ja ebaproportsionaalselt suur kivi.

Kui tippu jÀÀb veel 400+ m tĂ”usta, (seda kĂ”rguste vahe jĂ€rgi vĂ”ttes), teeme vĂ€ikese puhkepausi. Mis ĂŒlejÀÀnutel rohkem suitsupaus.

VĂ€henegi taimestik on siin ĂŒsna kuivanud. MĂ”tlen, et millal siis veel siin see rohi roheline on, kui mitte nĂŒĂŒd, talvel? Hussein enne nĂ€itas mitmeid erinevaid taimi, mis kĂ”ik ravimtaimedena kvalifitseeruvad. Kas siis rahvameditsiinis vĂ”i ka teaduslikel alustel ei tea, aga taimseid drooge tee keetmiseks kasutatakse siin palju.

Siin pildil vĂ”ib mĂ€rgata ees paremal vĂ€ikest mĂŒĂŒriga palistatud platsikest. Husseini sĂ”nul olnud nad kord siin ööd ĂŒhe saksa 80-aastase vanahĂ€rraga, kes ka hirmsasti tahtnud mĂ€e otsas Ă€ra kĂ€ia. Ja jĂ€rgmisel pĂ€eval ka kĂ€inud.

Peale mÔningast ronimist mööda mÀenÔlva jÔuame nö. vahefiniƥisse. Selleks on kÔrgendiku tipp, mille taga on uued horisondid. Samuti tekib siin pikalt puudu olnud mobiililevi, mida minu saatjad oma nuputelefonidega kohe agaralt ekspluateerima hakkavad

Mina saan samal ajal natuke hinge tĂ”mmata ja ĂŒmbrust kaeda

Oleme ikkagi juba ĂŒmbritsevast maastikust kĂ”rgemal ja see pakub head vaadet. Vasakule jÀÀv kĂ”rgeim mĂ€gi ( levinud on info 2285 meetrist ĂŒ.m.p) on Mt. Sinai ehk Moosese mĂ€gi. Sellel kĂ€isin kunagi vast nii 25 aastat tagasi ja lĂ€heksin nĂŒĂŒdki, aga vaevalt jalad homme hommikul sellist kĂ€iku vastu peaksid.

Siin mÀenÔlva sees on vÀike varjualune puhuks, kui tuleb ööbima jÀÀda

Siin veel see Mosese mÀgi natuke ligemale suumitud. Hea tahtmise korral vÔib ka tipul olevat ehitist nÀha

Edasi muutub mĂ€enĂ”lv kaunis jĂ€rsuks, aga asi on siin lahendatud teepikkuse suurendamisega. See tĂ€hendab, et tee kulgeb piki nĂ”lva sik-sakis ja seega tĂ”us muutub pikemaks ja laugjamaks.. MĂ€etipp on ĂŒsna jĂ€rsuseinaline kalju ja sinna ronin ma ĂŒksi. Hussein koos sĂ”braga jÀÀvad lĂ”ket tegema ja teed keetma.

Keerulisemates kohtades on kellegi hea kÀsi natuke ka treppe ja kaldteed ehitanud

MĂ€gionni juurest on veel mĂ”ned sammud pĂ€ris tipus asuva kiriku juurde minna. Trepist ĂŒles sammujale tuleb kĂ”ige esimesena vastu selline puidust uks.

Ukse taga aga on selline ruum. KĂ”ik, mis on pika ĂŒlesronimise kĂ€igus sinusse kogunenud, saab nĂŒĂŒd ĂŒhe korraga allapoole tagasi saata

Paremat kÀtt jÀÀb okastraadi sisse mÀhitud 1905 aastal ehitatud kabel. Metallist uks aga on kindlalt lukus.

Tippu jĂ”udmist oleks vĂ”imalik tĂ€histada ka vĂ€ikse barbekĂŒĂŒga. Kui selleks tarbeks miskit kaasa on tassitud. Kohapeal midagi ei pakuta

Nagu ikka vahest mĂ€gedes juhtub, tunduvad lĂ€hedalasuvad tipud kuidagi kĂ”rgemad, kui see kĂ”ige kĂ”rgemaks kuulutatu, mille otsas sina parasjagu asud. Nii ka siin. Mitte kaugele jÀÀb mingeid tehnorajatisi tĂ€is olev mĂ€etipp, mis paistab ĂŒsna kindlalt natuke kĂ”rgem. Peas kĂŒpseb teooria, et kuna see tipp seal on juba hĂ”ivatud ja seda ilmselt vĂ€hemalt osaliselt ka sĂ”javĂ€e osalusega, siis seda kĂŒlastada ei saa ja nii ongi see praegune kĂ”rgeimaks kuulutatud. Et inimesed ikka saaksid kĂ”rgeima otsas kĂ€ia. Ja nagu nĂ€ha ka pildilt, siis viib sinna ĂŒsna selliseilmeline tee, mida mööda vĂ”iks heal juhul ka neljaveolise masinaga kohale saada.

Uurin selle kohta Husseinilt ja ta ĂŒtleb, et see on Iisraeli valitsemise ajalt tehtud ja praegu kasutuses vĂ€ljas olev tee. Kuigi, mis sellega siis ikka juhtuda saab nii erilist, kui kunagi sĂ”ideti, saaks ilmselt ka praegu.

Osalise kinnituse minu loodud teooriale saan hiljem, kui saadaolevat kaardimaterjali lĂ€bi töötan ja nĂ”ukogudeaegsetelt kaartidelt leiangi selle kĂ”rval oleva tipu nimega Jebel Zebiri ja kĂ”rgusega 2639 meetrit. See on kĂŒll 3 meetrit vĂ€hem, kui siin vĂ€lja pakutud Catherine mĂ€e 2642m, aga see Jebel Katarina on hoopis hiljem tĂ€iendusena juurde kantud. Seda mitte vene kindralstaabi vaid hilisemate kaardikasutajate poolt, kĂ”rgusega 2629 m.

Nende kĂ”rgustega on ĂŒleĂŒldse kummalised lood. Tavaliselt on igasuguste mĂ€gede kohta vĂ”imalik leida arvukalt erinevaid numbreid, mis kĂ”iguvad ikka kĂŒmneid ja kĂŒmneid meetreid. Ometigi peaks tĂ€napĂ€eva tehnikaga ĂŒsna lihtsasti olema saavutatav palju suurem tĂ€psus.

Entusiastid on paigaldanud tippu ka kena roostevabast terasest postkasti kĂŒlalisteraamatu tarbeks

See aga on igasugu pahna tÀis ja ainuke raamatut meenutav vÀike mÀrkmik on sissekandeid tÀis ja minu oma jÀÀbki tegemata

Ilm on selge ja vaated ĂŒmbruskonnale on muidugi suurepĂ€rased

Üle mĂ€eharjade on ĂŒsna selgelt ka meri kĂ€tte nĂ€ha

Kiire ringkÀik mÀetipul tehtud, asutan laskuma. Selle ajaga, mis mina mÀetipul veetsin, on Hussein koos sÔbraga natuke teed keetnud ja mÔned vÔileivad valmistanud. PÀike langeb halastamatu kiirusega ja aega pole raisata. HÀvitan kiiruga kaks pakutud toidupala, joon tee ja hakkame laskuma.

Laskumine kulgeb alguses varjus ja vaatamata kiiretele liigutustele on juba nii kĂŒlm, et kĂ€ed hakkavad kĂŒlmetama. Laiskus ei luba kuidagi peatuda, et seljakotist kaasavĂ”etud kindad kĂ€tte panna. Hellitan lootust, et allpool lĂ€heb soojemaks ja ka loojuv pĂ€ike jĂ”uab veel mĂ€eserva tagant vĂ€lja ilmudes natuke soojendada. Eks ta niiviisi ka vaikselt lĂ€heb.

Mingil hetkel ilmuvad vaatevĂ€lja eeslid. Hussein ĂŒtleb, et viimasel ajal kasutatakse rohkem kaameleid kui eesleid ja seetĂ”ttu on need ilmselt omanikuta jÀÀnud ja metsistunud loomad.

Omanikega loomadel oleksid mĂ€rgid kĂŒljes, aga neil siin pole miskit sellist. NĂ€evad ka ĂŒsna arglikud vĂ€lja.

Ka tagasiteel peatume viljade korjamiseks

Kella viiest hakkab kiiresti pimenema. Möödume tubakaistandusest. Sellisest on pÀrit ka minu saatjate suitsetatav tubakas.

Varsti tuleb see koht, kus Hussein koos oma sĂ”braga peaks otse minema ja mina paremale keerama. Pakun, et tasun tehtud töö eest ja saan siit ise edasi. Aga millegipĂ€rast arvab ta, et see on liiga ohtlik ja ta ikka tuleb ja saadab mind lĂ”puni. Üks kaamel seotakse kinni, aga teisega plaanivad nad sĂ”itma hakata. NĂŒĂŒd on aeg veelkord imestada, milline hĂ€mmastav olevus see kĂ”rbelaev ikka on. NĂŒĂŒd on Ă”ues juba vaatamata tĂ€iskuule vĂ€gagi pime. Sest liigume ĂŒsna ahtas orus ja kuna kuu paistab nurga alt, siis oru pĂ”hja valgust ei jagu. Kaamelil pole aga mingit probleemi suuremate ja vĂ€iksemate, tihti vĂ€gagi teravaservaliste vĂ”i veerevate kivide vahel suuremate vĂ”i vĂ€iksemate kallete peal koos kandamiga liikuda. Minul aga on paras aeg oma kaasa vĂ”etud otsmikulamp vĂ€lja kraamida.

Kella veerand seitsmeks jĂ”uame mĂ€ekurule, kust avaneb vaade Saint Catherine tuledele. Ees on seega viimane laskumine. Hussein kĂŒsib, kas ja kui siis kus kavatsen siin ööbida ning soovitab koos ĂŒsna segaste juhtnööridega ĂŒhte beduiinilaagrit. Õiendame arved ja lĂ€heme lahku. Parem jalg teeb juba ĂŒsna teravat valu ja eriti allamĂ€ge astumine on pĂ€ris piinarikas ja aeganĂ”udev. Aga alla ikka saan

Juba autos, tuvastan interneti abiga vĂ”imalikke öömaju. Sest Sharmi tagasi on juba hilja sĂ”ita ja hommikul tahaks veel ka siinses maailmakuulsas kloostris Ă€ra kĂ€ia. Pealegi vĂ”ib juhtuda, et öösel maanteele ei lastagi. Kohe lĂ€him ongi mingi beduiinilaagri nime kandev asutus, kus Bookingus ĂŒhe inimese ööbimine 25 USD maksab. Otsustan ilma reserveerimata kohale minna. Tihti on hinnad netis odavamad, aga on ka vastupidiseid juhuseid. Selline see asutus on, vĂ€rav kutsuvalt lahti

Selgubki, et see asutus siin on ĂŒks selliste hulgast, kus kohapeal hind tĂŒkk maad odavam. Tuba koos oma sansĂ”lmega maksab 8500 naela ja tuba ilma selleta 5000. Vaatame mĂ”lemad ĂŒle ja muud vahet neil ei ole. Selle 8500-se hind langeb samuti 1000 vĂ”rra, aga see ĂŒks kord, mis mul on plaanis tĂ€na Ă”htul enne magamajÀÀmist wc-s kĂ€ia, pole minu arvates seda 2500 naela vÀÀrt. Hommikusööki lubatakse anda 7.30-8 paiku. Unustan tĂ€psustada, kas see ka hinna sees on.

Selline see tuba on.

Toaga asjad ĂŒhel pool, otsustan siiski minna veel ka Ă”htusööki nĂ”utama. KĂ”ht vĂ€ga tĂŒhi polegi, aga kuna suurt miskit peale Husseini vĂ”ileibade ja varahommikuse söögi hamba alla pole saanud, siis mĂ”ne ampsu vĂ”taks.

2000 raha eest saab nö. Ôhtusöögikomplekti, mis nÀeb vÀlja selliselt

Pakutakse seda sellises meeldivas miljöös. Peale minu istub siin veel paar turisti ja just lahkus ĂŒks suurem seltskond

Soojematel aegadel saab ka Ôues istuda, aga praegune ilmselt juba nullilÀhedane temperatuur seda just ei soosi.

KÔht tÀis, lÀhen tuppa, kraabin lisateki ka vÀlja ja ootan, kuniks teki all on uinumiseks piisavalt soojaks lÀinud. See mÀgironimine nÀgi kaardil selline vÀlja

Hommikul Àrkan kuuest. Nii vara pole aga miskit siin peale hakata ja nii lesingi veel sooja tekikuhja all edasi.

Seitsmest ei pea enam vastu ja hakkan asjatama.

Viin oma olematud asjad autosse. Õues on miinuskraadid ja auto on paksult jÀÀs.

LÔpuks on kell pool kaheksa, aga endiselt pole kedagi nÀha ja uksed kÔik lukus.

Ainult ĂŒks nooruk vedeleb kausealuses. Samasuguses nagu siin pildil, ainult ĂŒle koridori. Temast pilti tegema ei hakka

Selge, et hommikusöök siin tuleb korstnasse kirjutada. Õnneks on vĂ€rav vĂ€lja lukust lahti.

Selline on selle ettevÔtmise vÀlisilme hommikuvalguses

Siin ka natuke suuremas plaanis. Minu sÔiduriist on rivis vaskpoolseim

Panen auto sooja ja varsti asutan kloostri poole liikuma. SĂ”ita sinna on mĂ”ned kilomeetrid, seda ainuvĂ”imalikku liikumissuunda, asulast vĂ€ljapoole. Ja siis paremale. Kaugele sĂ”ita ei saa, vastas on kontrollpost. Ei saa öelda, et rahvast just palju oleks, mĂ”ned autod ja mikrobussid. Kell kĂŒll ka varajane alles, kloostri avamisaeg on alles tunnikese pĂ€rast, kell 9.00. Sellegipoolest on ninni-nĂ€nni Ă€rid juba avatud

Turvakontrollis kantakse kĂ”ik suure pĂ”hjalikkusega ĆŸurnaali. Kust ma tulen, kuskohas ööbisin, autonumber ja ms. Toppama jÀÀme punkti juures, kus on vaja öelda telefoninumber. Eesti oma neile ei sobi ja seda kohalikku ma ju peast ei tea. LĂ”puks lahendan olukorra selliselt, et ma justnagu poleks aru saanud, et just kohalikku numbrit on vaja ja ĂŒtlen, et mul polegi kohalikku telefoni. KĂ”ik kohe rÔÔmsad, et keeruline olukord sellise lihtsa lahenduse sai. Veel ollakse sĂŒgavalt mures, et ega ma ikka mĂ€e otsa ei lĂ€he. Rahustan neid ja ĂŒtlen, et pole ĂŒldsegi sellist plaani. Ja kui big boss eraldi kabinetist veel mĂ”ne kĂŒsimuse esitab, siis sellega ka asi piirdub. Edasi tuleb liikuda lĂ€bi metalliotsija, taskud ette nĂ€idata ja – voilĂ ! vĂ”ingi edasi minna. Alloleval pildil on kohe selgesti nĂ€ha, kui Ă”nnelik ma selle ĂŒle olen!

Siin on ĂŒleĂ”la vaade sellele teesulule, kuskohast kloostrisse ja mĂ€kke soovijad peavad lĂ€bi tulema. Ilselgelt oleks selline ettevĂ”tmine tunduvalt lihtsam, kui tulla siia organiseeritud tuuriga, aga samas jÀÀb nii paljustki ilma

Edasi jÀÀb ĂŒks kilomeetrike astuda mööda sellist siledat kiviplaatidest teed

Varsti algavad erinevad hooned ja ehitised. Paistab, et kloostri kÔrvale on vÀike asundus tekkinud

MĂŒĂŒride taga sisehoovis on ka aiamaad nĂ€ha

PÀris kloostrini jÔudes ja lahtist ust mÀrgates tahan kohe sellest sisse pressida, aga mees mustas teeb selgeks, et vara veel

Vaatan siis natuke ĂŒmbruses ringi.

Osa maakivist ehitisi tunduvad kĂŒll ĂŒsna hiljaaegu tehtud olevat

Need kloostri mĂŒĂŒride tugevdused nĂ€evad ka ĂŒsna hiljaaegu laotud olevat

Leian puude vahelt vÀikese avatud kohviku ja vÔtan kohvi. Siin on kasulik maksta kohalikus vÀÀringus. Tops oakohvi maksab kas 1,5 USD vÔi 40 naela.

Kasse laseb siin ĂŒmbruses kĂŒmnete kaupa ringi, koeri on mĂ”nevĂ”rra vĂ€hem.

Erinevalt mitmetest ehitistest tunduvad need oliivipuud siin kĂŒll igivanad olevat

Üks kass arvab heaks tulla suisa minu lauale mĂ”nnama

Ülepingutanud palverĂ€ndurid peaksid siit abi saama. Mina olen veel kombes.

Kus kĂ€ib inimesi, seal on ka kaubandus. MĂŒĂŒgilolev pudi-padi kĂŒll erilist huvi ei paku

Otse kloostrikompleksi tagant, kuhu aja parajaks tegemise eesmÀrgil jalutan, algab ka Moosese mÀe otsa viiv rada

Ühtlasi on see mingit sorti kaitseala. Ilmselt on sellisel viisil ka lihtsam piirata ja kontrollida inimeste liikumist piirkonas

Vaade raja algusest tagasi kloostrile

Siin aga raja algusele endale. Vasakule jÀÀb kohalik versioon nö. KPP-st. Sinna liginedes kargab kohe vĂ€lja tegelane, kes seletab, et omapĂ€i rajale minna ei tohi. Rahustan teda ja ĂŒtlen, et pole plaaniski, ootan hoopis kloostrisse pÀÀsemist. Ilmselt pĂ€ris veenda teda ei Ă”nnestunud, sest tĂ”mbub kĂŒll tagasi, aga jÀÀb siiski mind valvsalt seirama.

Longin, et tema kahtlustustele ka natuke alust anda, raja alguspunkti pildistama

Siis aga pööran ringi ja hakkan tagasi kĂ”ndima. Viimane pilk ĂŒle Ă”la selle kontrollipunkti poole

Aga aeg on vahepeal edasi liikunud ja nĂŒĂŒd peaks olema juba ka pÀÀs kloostrisse valla. Selgub, et sissepÀÀs, kustkaudu algselt proovisin siseneda, ei olegi kĂŒlastajatele mĂ”eldud. KĂŒsin luba vĂ€hemalt seda tĂ€helepanuvÀÀrset ustki pildistada.

KlĂ”psan veel ka pildi maalist seinal ja siis lĂ€hen juba antud instruktsioonide jĂ€rgi sinnapoole, kus peaks kĂŒlastajate sisenemine olema

Sellised on kloostri eeshoovil oleva vahekÀigu vÀravad. PÀris tÔsiste haakidega

SissepÀÀsu leidmiseks tuleb liikuda ĂŒmber nurga linna poolt tulles vasakut kĂ€tt jÀÀva kloostriseina juurde

Huvitavad puidust ehitatud eendid kloostrimĂŒĂŒril

Selline vĂ”lvsissekĂ€ik aga on mĂ”eldud laiadele kĂŒlastajate hulkadele. Isegi ust pole ees

Esimene koht, kuhu satutakse, on kloostripood.

MĂ”ningaid museaale on ka nö. teeservas eksponeeritud. Saa nĂŒĂŒd sotti, mis vidin see selline on, natuke meenutab nagu triikrauda, aga see vars..

Kaubandusliku tĂ”kke edukalt ĂŒletanu satub sellisesse vĂ€ikesesse sisehoovi

Veel ĂŒks nĂ€ituseeksemplar. VĂ”i on see veel toimiv veevarustuse osa – mine vĂ”ta nĂŒĂŒd kinni

Teemakohast kunsti on siin ja seal silma hakkamas

Üks ruum, vĂ€ljanĂ€gemise poolest nagu kirikusaal, on kuulutatud pildistamisvabaks

Et seda nĂ”uet tĂ€idetaks, siis on selleks ka ĂŒks ĂŒlevaataja saalis. Lisaks istub ĂŒks Ă”nnetu nĂ€oga patukahetseja samuti toolil, seega on keelust ĂŒleastumine tuvastatav ja ei hakka pahandusi tekitama. Ruum on igasugu kulda ja karda tĂ€is, lahkumisel teen siiski kiire klĂ”psu selja taha. Miskit aimu vĂ”ib saada, mis seal sees nĂ€ha sai.

Omaette vaatamisvÀÀrsus on ka selle kirikuruumi uks

Sildike sellel annab teada, et tegu on suisa igivana puittootega. Olla 11-12 sajandist pÀrinev. Katsuda ei lubata. Ja asub see samuti pildistamiskeelu piirkonnas.

KĂŒlastajatele avatud siseĂ”u on kaunis vĂ€ike. Veel saab mööda treppi liikuda teisel korrusel asuvasse muuseumi

Muuseumi sissepÀÀs

Muuseum on tasuline. Ka siin on tulus kasutada kohalikke maksevahendeid, pilet maksab kas 60 naela vÔi siis 2 USD-d.

Tasumise kohta saab ka piltidel kujutatud paberi, mille vĂ€ljastab korralikus ametirĂŒĂŒs papp vĂ”i mis iganes ta aunimetus just ongi

Kahjuks ei saa ka selles muuseumis pilte teha. Igal nurgal on ka vĂ€ike kaamera pĂŒsti pandud, seega ei hakka trikitama. Ja siin muuseumis on tĂ”esti mida vaadata. Iga eksponaat eraldi vÀÀrib juba muuseumi. Ikoone on juba nii varasest ajast kui 5-6 sajand ja vaadelda on neid vĂ€ga pĂ”nev justnimelt nende detailide rohkuse tĂ”ttu. HĂ€mmastav tegelikult, milline oli juba sellel ajal nĂ€iteks mööbel vĂ”i arhitektuur vĂ”i kasvĂ”i puusseppade tööoskused. Iga vĂ€ljapandud ese on siin tĂ”esti unikaalne ja pĂ”nev. Tasub aega varuda.

MÔningad pildistamist vÀÀrivad vaated on avalikus ruumis veel.

Aga tĂ”enĂ€oliselt on tĂ”elised aarded tavakĂŒlastaja eest peidus. Lugesin natuke materjale, mis kĂ”ik nende mĂŒĂŒride vahel peidus peaks olema ja seda on ikka palju.

Sisehoovi mahub veel ka ĂŒks pÔÔsasjas puu

Ristimotiive on mitmeid

Natuke kummaline, et ka kohalikud sÔjavÀelased siia asja teevad ja veel ka pildistavad, peaks ju Egiptus valdavalt moslemiusuline olema.

Veel mĂ”ned motiivid sisehoovist ja siis peaks minema sĂ€ttima. KĂ”ikvĂ”imalikud nurgatagused juba ĂŒle vaadatud

Lahkumisel viskan veelkord pilgu kaubanduslikule vĂ€ljapanekule, mis suuresti koosneb temaatilisest kirjandusest ja pudi-padist, mis ei tundu sugugi nii odav. Õnneks pole midagi ligilĂ€hedalgi sellele, et ostmist kaaluda.

Selline tĂŒnn mĂŒĂŒri ÀÀres meenutab mulle, et ĂŒsna sarnane on mul ka maal, ainult, et peale on pressitud veel kiri Wehrmacht. Ei tea, kas ka see siin sellest ajastust pĂ€rit on. Oli ka Egiptus II MaailmasĂ”ja sĂŒndmuste keskel.

Veel ĂŒks pilt kloostri vĂ€lismĂŒĂŒridele

ja selle abimajandile

Palju kĂŒlastajaid meelitab kohale ka palju kohalikku rahvast, samuti poisikesi, kes maast-madalast on kerjamise Ă”ppimisel edusamme tegemas ja osavasti pĂŒĂŒavad potentsiaalses ohvris hĂ€rdameelsust esile kutsuda, rÀÀkides koolirahast ja tĂŒhjast kĂ”hust. Aga muidu toredad sellid.

Klooster seljataga, ees aga suurejoonelised uusarendused linnaservas

Tagasiteel paremat kĂ€tt jÀÀb veel selline kummaline ehitis. Kui selle poleks risti katusel meenutaks see natuke Aafrika kĂŒlades levinud savimajakest

Siin aga on suisa aiamaad ĂŒmber ja vĂ€hemasti google kaardil kannab see majake nime St. Peter’s Church. No kas tĂ”esti, ei mina tea.

Kui kloostri juures olid ĂŒlekaalus kassid, siis siia, autoparkla manu, on kogunenud peaasjalikult koerad. Paistavad kĂ”ik ĂŒhest sugupuust olevat

TagasisÔit on plaanitud teist marsruuti pidi, kÔigepealt suund lÀÀnde

Üsna arhailisena tunduvate kliinikute vĂ”i mis nende tĂ€pne nimi ka iganes olla vĂ”iks, ees on mitmel pool igati kaasaegne kiirabiauto

Ainukesed vÀhegi tÀhelepanu vÀÀrivad ehitised teeservades on moƥeed. Sellised on ehitatud ilmselt iga vÀikseimagi asulakoha juurde

Et sÔidule vaheldust tuua, proovin mÔningaid neist ka pildile saada

MĂ”nel kirikul on tavalisest ĂŒsna erinev vĂ€ljanĂ€gemine. Huvitav, kas see on seotud ka erinevate usulahkudega vĂ”i on kĂŒsimus arhitekti maitses vĂ”i milleski hoopis kolmandas

Enne piki Suessi lahe kallast kulgevale Kairo poole suunduvale kiirteele jĂ”udmist on ĂŒks tĂ”sisem kontrollpunkt. Autosid lastakse kontrolli ĂŒkshaaval, vaadatakse dokumente ja pagasnikut. Miskit vaenulikkust vĂ”i muretsema panevat ei ole ja saab kenasti edasi liikuda

Eelpoolmainitud trass osutub siin 4+4 reaga ja hÔreda liiklusega kiirteeks

Mööda sellist aga on teadupĂ€rast ĂŒsna igav liigelda ja nii keerangi maha paralleelselt kulgevale aga rohkem rannajoont jĂ€rgivale vĂ€iksemale teele. Ka siin on kĂ”igepealt kontrollpunkt, aga ilma erilise fanatismita

Üldiselt on tee kenasti sĂ”idetav, ainult vahepeal tuleb paarikilomeetrine lĂ”ik kruusateed. Tundub, et selle olukorra muutmine on kĂ€sil.

Ainuke asula sellel ca sajakilomeetrisel rannikuÀÀrsel teelÔigul on umbes 50 000 elanikuga El Tori linnake

Proovin pÀris kesklinna vÀltida ja linnast mere poolt mööduda. Selleks on piki rannajoont ehitatud kena uus maantee

Linn ise jÀÀb mitte kaugele vasakule

Paremal aga on kohe Suessi laht, mis siin umbes 25 kilomeetrit lai ja seetÔttu vÔib ka vastaskallast nÀha

Valitum seltskond on siia kaldavööndisse ka oma majakesi ehitanud

Siin on ‘Abd al-Fattāឩ Sa‘īd ážšusayn KhalÄ«l as-SÄ«sÄ«, 2024 aastal seitsmekĂŒmneseks saav Egiptuse president.

Teed on siin kĂŒll perspektiivitundega ehitatud. 3+3 ja ei mingit liiklust.

MÔned paadid loksuvad Ônnetult abajas

Linna, nagu ka kogu ĂŒlejÀÀnud Siinai poolsaare, vallutas Iisrael aastal 1967 ja tagastas alles 1979 aastal

Siin linnas on ka moodsaid kortermaju, moodsate inimestega, moodsad pambud pealael

Linnast vÀljuval suunal jÀÀvad vasakut kÀtt King Salman International University hooned

Tegu on verivĂ€rske, 2020 aastal asutatud riikliku ĂŒlikooliga, mille Ă”ppehooned asuvad peale siinsete veel ka Sharm el Sheikis ja Ras Sedris

LÔpuks hakkab paistma ka Sharm

Aga enne tuleb tasuda kiirteel veedetud kilomeetrite eest

Ja viimase asjana turvakontroll enne linna sisenemist. Esimese hooga, peale mingite röntgenilaatsete vĂ€ravate vahelt lĂ€bi sĂ”itmist, pĂ”rutan aga edasi. Õnneks nĂ€en kĂŒljepeeglist kĂ”igest vĂ€est jĂ€rele silkavat noormeest. Olin nimelt vahele jĂ€tnud auto lĂ€biotsimise protseduuri. Õnneks suuremat pahandust ei koida. Pöördun tagasi ja nĂ€itan oma tĂŒhja pagasniku ja kindalaeka ette. SeejĂ€rel kvalifitseerun jĂ€tkama

Selle sĂ”iduga on ka peaaegu kogu autorendi hinnas sisalduvate tasuta kilomeetrite kogus tĂ€is ja peab plaanima, mida vĂ€heste allesjÀÀnud ĂŒhikutega peale hakata. SĂ”it ise nĂ€eb kaardil selline vĂ€lja

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. NÔutavad vÀljad on tÀhistatud *-ga