Kaheksa paiku läheme hommikust sööma. Omades juba teatavat kogemust, võib öelda, et hotelli buffee hommikusöök 6000 raha eest omab päris head hinna/kvaliteedi suhet. Täna polevat küll keedumunade päev, aga Indrek suudab ikkagi kaks kahemuna omletti lisaks tellida. Kõht saab päris täis.
Hommikusöögile järgneb pikem istung tualetis. Eile juba korraks tundus, et olukord hakkab kontrolli alla saama, aga näe, vara sai rõõmustatud. Ilmselt peab veel apteegist läbi jõudma.
Selline on vaade numbrist päevavalguses
Väljalend on 14.00. Jõuame sobivasti enne lennujaama minekut Carrefourist läbi käia. Sisenemine sellisesse poodi on nagu lennuki peale minek. Kõigepealt mask ette, siis vaadatakse meie väikesed seljakotikesed üle. Lõpuks peab nad ikkagi hoiukappi panema. Seejärel käte desinfitseerimine ja kehatemperatuuri mõõtmine.
Lõpuks saab poodi.
Ega midagi eriti kaasa osta polegi. Aga kuna meil suured kotid kaasas ja täitsa tühjad, siis otsustame vähemalt ananasse osta.
Veel on turvaliseks kojulennuks vaja apteeki, aga seda teele ei jää. Hotellis tagasi, selgub, et lennujaama saab hotelli bussiga ja ilma rahata. Uskumatu lugu.. Teele jääb üks apteek, kus palume peatuse teha
Saame mis tahame
Lennujaamas kulgeb kõik tõrgeteta. Vaja on esitada covidi test, seega ei teinud me seda ilmaasjata. Pagas mahub kenasti 23 kg piiridesse ja lendab otse Helsingisse. Ka pardakaardid tehakse kohe kõigile lendudele.
Peale pagasi äraandmist liigume edasi. Mingi tegelane vaatab meie pardakaarte ja märgib A4 paberile mingeid arusaamatuid kolmekohalisi numbreid. Kummaline tegelane, siin ta on
Enne passikontrolli tuleb veel mingi paber täita, minu arust osalt täiesti mõttetute pärimistega
Passikontroll läbi, on võimalik sooritada oste väikeses tax free poes, kus standardvalik ebahuvitavat kaupa. Lisaks on veel 3-4 kioski kohalike suveniiridega, kuhu saab viimased cfa-d jätta.
Edasi tuleb turvakontroll, see läbitud, vaatavad kaks tegelast mingil arusaamatul põhjusel veel ka meie (ja ka teiste muidugi) seljakottidesse. Ei tea, mida sellist nad potentsiaalselt on otsima pandud, mida röntgen juba ei oleks üles leidnud. Edasi pole muud kui istuda ja oodata
Lennuk on Boeing 787 ja väljalend toimub õigeaegselt. Vahemaandumist Yaoundes, nagu oli tulles, nüüd ei toimu. Pardal saab korralikult süüa.
Ja ajaviiteks filmi vaadata. Addis Ababasse jõuame pimedas. Transiitreisijad, nagu ennegi, peavad kõik turvakontrolli läbima. Rahvast on taas palju. Viirusehirm paneb osa inimesi suisa skafandreid kandma
Uurides väljuvate lendude tablood, ei leia sealt meie oma. Otsime üles infokioski ja kohtume selle järjekorras sama murega inimesi. Rahustatakse ja öeldakse, et see on näpukas, lennuga on kõik korras.
Sööme ajaviiteks ja kõhutäiteks ühe munasaia
Ja tutvume kaubandusega. Ei osta midagi
Väljalend on lõpuks tabloole kantud. Selgub, et Stockholmis on ainult vahepeatus, edasi lennatakse Oslosse. Väljumine peaks olema 23.40
Kell üksteist hakkab sebimine pihta. Põlisrootslased on kõik kiirelt järjekorda võtnud
Lendajaid on sellise suure lennuki kohta väga vähe. See annab võimaluse pärast õhtusöögi serveerimist tunda ennast paremini kui business-klassis ja jalad üle kolme istme välja sirutada ning uinak ette võtta.
Reis kulgeb viperusteta ja kuueks hommikul kohaliku aja järgi oleme Arlandal. Siin vaja passi näidata ja oma vähesed vidinad teab mitmendat korda juba läbi röntgeni lasta.
Lennujaam on tühi. Tablool on küll palju väljalende hommikuks, aga näha on üksikuid inimesi.
Õnneks on siin pingid käetugedeta, saab kenasti ennast välja sirutada ja tukkuda. Tunnid venivad ja lennujaam on endiselt nagu välja surnud.
Helsingi lennukile ikkagi rahvast koguneb. Pole ka teab mis suur lennumasin.
Vantaal pannakse mingit tervisepaberit täitma, aga lõpuks me ei leidnudki kedagi, kellel see täidetud kujul üle anda.
Saabujad saavad kõik ka tasuta koroonatesti teha, aga me jätame selle mõnu kodumaale.
Vana sõbra abiga saame sadamasse. Praam läheb 16.30. Seega saab taas natuke vedeleda. Ja siis praamil vedeleda. Selline vedelemine on kaunis väsitav.
Reisil oli kaasas ka väike koduvideokaamera, millega sai mõni hetk jäädvustatud. Toimetamata montaazi saab näha siit:
13 jaanuar 2021.
Täna peaks olema lõpuks see päev, kui Mazda jõuab Kameruni. Esialgu novembris planeeritud saabumine lükkus erinevatel põhjustel edasi, kuni lõpuks auto alles novembri lõpus laevale sai. Esialgse saabumisajaga 26 detsember. Seda tähtaega on korduvalt edasi lükatud ja kõne peale Saksamaale avaldati sealpool imestust, et kuidas nii, kas polegi veel kohal?! Nüüdseks on auto koos laevaga ära käinud muuhulgas ka Angoolas ja Kongos. Saab näha, mis edasi..
09 märts 2021.
Ligi kolm kuud on möödas viimasest postitusest auto Kameruni viimise epopöast. Jääb ainult kahetseda, et jätsin jooksvalt kogu protsessi kajastamata, sest tegemist on igati põneva ja õpetliku looga. Tagantjärgi ei tule kõik nüansid meeldegi. Kasutasime kõikvõimalikke lähenemisviise alates meie kohalikust kontaktist, internetiavarustest leitud erinevatest seltsimeestest ja lõpetades paari Eestiski esindatud rahvusvahelise kontserni abiga. Erinevaid teid pidi saadud hinnakalkulatsioonid sisaldasid mida müstilisemaid teenuseid ja hinnadki tulid kaunis erinevad jäädes väga kalliste ja veel kallimate vahele. Tüüpilised näited asjaajamistest on näiteks parkimistasu tolli parklas, mis oli täpsustamata andmeil suurusjärgus 40-50 eurot, aga juba täpsustatult tuli 850!! Kui küsisime enne tolliprotseduuride alustamist autost pilte, veendumaks, et on üldse veel alles midagi, mille nimel vaeva näha, siis esimene allikas väitis, et tegemist on niivõrd kinnise territooriumiga, et sinna ei olegi võimalik ilma tolliprotseduure alustamata siseneda. Teine tegelane aga ütles, et kommiraha eest ikka saab ja tegigi pildid valmis. Pildil on taamal näha ka kõrge tara, millel ohtralt okastraati üle ronimise ebamugavaks tegemiseks.
Isegi prooviks kasti visatud vanad neli rehvi olid kenasti alles.
Aga seda ainult viivuks, paari päeva pärast oli need keegi juba pihta pannud. Säh sulle siis tolli valvatavat territooriumi ja okastraati aia peal..
Kokkuvõtvalt võib öelda, et peale pikki otsinguid ja sisemisi heitlusi langetasime siiski otsuse mitte alla anda ja tegime omaarvates parima väljapakutud diiliga algust. Esimesed rahad on juba makstud ja seega oleme konksu otsas. Eks paista kui sügavale selle oleme neelanud ja mis edasi saab. Loodetavasti lähipäevad toovad selgust.