5 jaanuar 2023
Rommil äratus äratab poole seitsme paiku. Voolu ei ole ja seetõttu pole ka vett ja pole ka mõtet tõusta. Kuigi õuest on generaatorimüra kuulda, aga ilmselt pole see siis see hotelli oma. Üldse on siin kõik suuremad ja ilmselt ka väiksemad hooned generaatoritega varustatud, sest üldteenus pidi olema väga ebastabiilne. Seetõttu huilgavadki üle linna tohutud elektrigeneraatorid, paisates õhku peale mürasaaste arvestatava koguse tumedaid heitgaase. Käitatakse neid mingi spetsiaalse kütteõliga, mis pidi olema praktiliselt tasuta.
Hommikusöögil kohtudes on meeleolu kuidagi parem kui eile. Vähemalt on hetkel plaan mitte peataolek. Toiduvalik on üldiselt sama, mis eile, ainult praetud viineriviilud on asendunud friikartulitega ja Rommi on kohal oma majoneesiga.
Edasine kava on, et liigume Tiiduga lennujaama ja teeme katset auto mingi tollipaberi vastu vahetada. Kuna potentsiaalne keelebarjäär võib kogu protsessi heal juhul venitada, halvemal juhul aga hoopis p****e keerata, siis valmistame ette araabiakeelse kirja meile vajaliku infoga. Selles saab meid aidata üks hotelli personali hulka kuuluv Süüriast pärit inimene. Kirja koostamine toimub tootmisnõupidamise ajal hotelli fuajees
Suveniiririiul
Sõidame Siimu ja Tiiduga lennujaama infot kontrollima.
Sissesõidul autode turvakontrollis oleme juba nö. omad joped ja saame kiiresti läbi. Suundume otsejoones meet & greet hoone ees asuvasse eelnevalt juba tuttavasse parklasse asja uurima.
Kontrolör, nagu arvata ongi, inglise keelt ei oska ja muidu ka eriti midagi ei tea. Isegi peale meie koostatud kurdikeelse kirja läbilugemist lamp põlema ei lähe.
Sõidame siis uuesti selle väljumiste-sisenemiste hoone ette. Siin on muidugi ka koht, kus saab kõik probleemid ära lahendada, suisa pakutakse abi, aga me ju lihtsaid teid ei otsi
Selline see hoone välja näeb
Alustame väljumistest.
Mingi lend paistab varsti väljuvat, sest rahvast on murdu ja küsida pole kelleltki. Tabloolt saab ainult ülevaate väljumistest. Kuni kella kuueni õhtul Baghdadi keegi ei lenda
Järgmiseks läheme saabuvate lendude poolele. Siin pole kedagi peale kohviku müüja ja ühe turvatöötaja. See osutub täistabamuseks. Tüüp räägib inglise keelt ja seletab asja ära. Et just nii asjad käivadki, kui meile räägiti. Selgitame selle peale, et parklakioski tüüp ei tea sellest midagi ja saame kaasa tema jaoks järgmise kirjakese.
Veel lisatakse, et parklasse auto vormistamiseks on vaja lennukipileteid. Kuna kohalikke lende internetist osta ei saa, vaid ainult kassast, siis käib Tiit taksojuhtidelt infot pumpamas, et kus me sellise leida võiks. Selgub, et mitte eriti kaugel ongi üks selline. Sõidame kohale
Piletitega probleeme pole. Täna on kaks lendu 19.45 ja 21.00. Piletihind on fikseeritud 88 USD. Ja hetkel veel pileteid jagub. Peale lühikest plaanimist otsustame kogutud infoga hotelli sõita. Seal panevad kõik oma kodinad kokku ja naaseme juba kümnekesi. Teelpaneme ka paagid kütust täis
Et teooriat ka praktikas kontrollida, sealjuures palju raha kaotamata, ostame esialgu kaks piletit, mulle ja Tiidule. Nö. proovireisijad. Kui läbi läheb, saavad ülejäänud järgi tulla.
Lasen ka huvi pärast ära tõlkida selle jutu eelmisel paberilipakal. Selgub, et sinna on kirjutatud: vend, nad tahavad reisida. (!). Liigume lennujaama tagasi
Lennujaamas sõidame otse parklasse.
Tüüp tuleb juba asjatama. Selgub, et tavalise piletiga saab parkida kuni 24h, kauemaks on vaja hakata täitma formulare
Akki need paberid ongi need, mida hollandlased ei täitnud ja mida vaja on? Tuleb loota, hetkel tundub üsna tõenäoline
Täidetakse need kahes eksemplaris ja kahe mehe jõuga. Nagu näha, olen täitmisega alustanud mina ja kohalik sahib viib alustatu lõpule. Üks jääb mulle, teise peab turvakontrollis ära andma. Nende paberitega varustatult suundume saabuvate lendude halli, kus kohe ka meid instrueerinud ametniku otsa satume. Ta jääb meie tööga rahule, vaja veel lisada juhiload ja auto dokumendid. Liigume selle materjaliga siis väljumiste poolelel ja üritame siseneda. Esmase kontrolli tegija ei saa mõhkugi aru ja kutsub abiväge. Paar tegelast saabuvadki, võtavad meie paberid ja kaovad, öeldes: moment. See kes jääb, soovitab istuda. Ju ta teab kui pikk on selline ajaühik nagu moment. Aga kaua istuda ei saagi kui härras tagasi ja selgitavad, et nii ei saa. Et sellesse parklasse saab parkida ainult Iraagi numbrimärgiga autosid. Ja muud probleemi polevatki. Ajage aga auto välja, parkige kuhugile mujale ja palun, lennake. Kuidagi kahtlane, et mitte öelda kohtlane, jutt. Tasuline parkla, ja üldse mitte odav, ja nüüd ei saa parkida. Aga no mis sa teed. Otsustame siis esialgu nii, et Tiit läheb auto juurde ja mina katsun nii kaugele edasi minna kuni lastakse. Ametnik küll imestab, et mida ma nii vara sinna pressin, aga laseb ikka minna.
Siit hoonest päris lennujaamani on oma kilomeeter või nii. Varsti tuleb üsna väsinud olemisega transfeeribuss ja viib mind ära. Lennujaamahoone on natuke uhkem kui see eelmine
Siin on standartne turvakontroll. Edasi proovin saada pardakaarti, et oleks võimalik viimane instants, passikontroll ka läbida, aga see ei õnnestu. Alles kella kuuest. Aga sinna ligi viis tundi aega. Õnneks on lennujaamas wifi, seda küll ainult kolmeks tunniks.
Mõne aja pärast saanteada, et tüüpidel ei pidanud närvid vastu ja ostsid kõik endale ka lennukipiletid ära ja liiguvad siiapoole
Kui kellaaeg õige, saab ka pardakaardid ilma suurema jamata kätte
Passikontrollis on natuke ärevaid hetki, kui ametnik võtab mõtlemisaja ja läheb ilmselt ülemuse käest nõu küsime, seda nii vastutuse jagamise aspektist ilmselt. Aga kui otsustada selle järgi, et tagasi tulles saan loa edasi minna, siis ilmselt ülemuse või kolleegi õnnistus sellele anti.
Siin tänaõhtused väljumised
Lennujaamasöökla, kus parema isuga mehed eiu suuda vastu panna ahvatlusele endale nii 20 taala eest portsu makarone osta
Et neid siis mitte süüa. Käitun koduselt ja panen jäätmed nahka
Lõpuks saab pardale minekuks järjekorra moodustada
Siin on eelseisva lennu kohta mõningat infot
Vaatamata lennu lühidusele on reisijate jaoks siiski valmis pandud väike toidupakike
Baghdadi lennuvälja passikontrolli kioskite eel on vasakut kätt seina ääres letike, kus praks käima saabujatele viisa taotlemiste menetlemine
Meie saabudes siin kedagi pole, küll aga on leti taga näha vastavaid ankeete
Ootamise aega kasutan selleks, et meile hommikuks tagasilennu piletid soetada. Õnnestub
Mõne aja pärast viisadega tegelev ametnik ka saabub. Täidame kõik kenasti blanketid, ootame ühe pooletunnise viis minutit, siis maksame raha ja passid saavadki sellise ilusa kleepsu. Pildil juba ka passikontrolli läbinud ja templi lisaks saanud eksemplar
Sellised on muud täna maanduvad lennud siia
Siin lennuväljal on ka selline imeaparaat, mida kõik kohe piinama hakkavad
Ja tulemuslikult.
Halleluuja
Et lennuväli, nagu tavaliselt, ei asu päris kesklinnas, meie väljavalitud ööbimiskohad aga küll, siis on vaja transporti. Mingit ühistranspordi moodi käituvat organisatsiooni siit silma ei hakka
Küll aga on esindatud kodumaalgi kunagi kuulsust kogunud taksomaffia.
Arutelu kisub juba päris tulisekski, aga et mõlemal poolel on teist osapoolt vaja, siis saame kompromisside hinnaga lõpuks mingile kokkuleppele.
Päris kitsale küll. Sõita tuleb ca 28 kilomeetrit ja oleme 5+1 sõiduautodesse pakitud
Lennujaamast väljumisel peab taksoreisija sõidu eest ühiskassasse raha ära andma.
Saabumine hotelli
Vastu võtab tühi fuajee
Aga kohe ilmub ka administraator.
Vormistamiseks vaja taas kõigi dokumente. Ooteajal pakutakse teed
Meie tuba Tiiduga asub kolmandal korrusel, mis Eesti mõistes tähendaks neljandat
Minibaari asemele on külastajatele selline tervislik kingitus
Vaade numbritoa rõdult vasakule, peatänava poole
ja paremale, piki kõrvaltänavat
Ka sanitaarruumis on ilma kohvrita reisivale turistile kõik esmavajalik olemas
Kui kõik on oma sektsioonid kätte saanud ja esmase tutvuse teinud, lähevad vastupidavamad veel linnaga tutvuma. Täpseminiküll kondama ümbruskonna poolpimedatel kõrvaltänavatel. Minu erisoov on jõuda Tigrise jõeni. Tähelepanu ja üldist hämmastust kutsub esile vikerkaarevärvides juhtmete-kaablite segadus tänavate kohal
Võtame suuna hotelli eest paremale, loode-põhjasuunda.
Kuigi kell on juba üle südaöö tiksunud, siis linne ei maga sugugi. Lahti on nii poed kui ka näiteks juuksurisalong. Aga pean seda natuke liiaks minna nüüd veel juuksurisse. Mis kell siis veel magama saab, kui hommikul peab juba kuuest lennuki peale minema.
Kõrvaltänavatel vedeleb vahest igasugu huvitavat kraami
Jõuame ka Tigrise äärde, just nagu olin plaaninud. Päris kaldapeale siiski ei saa. Vaade ülesvoolu
ja vasakule, allavoolu.
Jõe juurest liigume natuke edasi, et mitte sama teed tagasi minna ja võtame paralleelsed tänavad kasutusele
Hotelli juurde tagasi jõuame veidi enne ühte öösel
Tänane, peaasjalikult lennutranspordi abil toimunud liikumine näeb kaardil niiviisi välja
