Seekordsele põllumajandusnäitusele sõidan koos Indrekuga. Temal omad mõtted, minul omad. Kohale viib muidugi WizzAir.
Esimene tegevus peale lennujaamaprotseduure on eelmisest reisist tallelle pandud SIM-kaardi laadimine, et vallata infot ja olla kättesaadav
Meie reisisihiks olevat näitust peetakse Kropõvnõtskõi-nimelises linnas. Endise nimega Kirovograd. Kirov ei tohiks siin riigis küll enam mingit lugupidamist omada, aga oblasti nimi on endiselt Kirovogradi oblast. Sarnaselt Peterburile Venemaal, mis endiselt asub Leningradi oblastis.
Oleme plaaninud seekord auto rentimata jätta ja kasutada mitmesugust ühis- või siis natuke vähem ühistransporti. Algatuseks liigume lennujaamast mingi linnaliinibussiga esimesse metroojaama.
Siin selgub, et meile vajalik raudteevaksal on mõne peatuse kaugusel
Metroorongid on nõukogudeaegne klassika
Raudteevaksal on muljetavaldavalt suursugune. Sedalaadi objektidele on vene/nõukogude impeeriumis alati suurt tähelepanu pööratud ja need hooned on nüüd taas peale nõukogude korra kokkuvarisemist korda tehtud.
Kohe siinsamas on ka seda taristut haldava ettevõtte “Ukraina Raudteed” peakontor
Et kohalikust eluolust osa saada, otsime üles valuutavahetuse. Mitte et sedalaadi asutusi siin tikutulega taga peaks ajama. Vastupidi, neid on ohtralt, tuleb ainult kursse jälgida. Kummaline on see, et mõnes neist müüakse valuutat odavamalt kui teises ostetakse. Vahed pole muidugi teab mis suured, 5 grivnat või nii, aga ikkagi..
Seejärel suundume esmast nälga kustutama. Selleks on siin mitmeid üsna sarnase kiirtoidumenüüga putkakesi.
Meie rongi väljumiseni on veel mõnda aega, aga otsustame osta piletid ära. Selleks siseneme jaama peahoonesse. Ka sisearhitektuur on võimas.
Piletikassad aga asuvad mõnevõrra hilisema ajajärgu ehitises
Et aega väljumiseni on piisavalt, jätame jaamahoones asuvad asutused rahule ja suundume lähiümbrusesse mõnd mõnusat ajaveetmispaika otsima
Mitte kaugelt ühe sellise Gruusia restorani näol ka leiame. Üldse on siinmail Gruusia söögikohti palju ja neist peetakse väga lugu. Ilmselt on siin oma roll ka nende kahe maa sarnasel saatusel olla ühe ja sama agressori ohvriteks.
Et lisaks kõigele muule on täna veel ka Indreku sünnipäev, siis pikime tellimusse vastavaid pidupäevatooteid
Toit on tõesti maitsev ja jääb üle ainult kahetseda seda jaamaesisel platsil söödud kiirtoitu.
Kui aeg on rongile minna, satub silme alla tuttavate piirjoontega roheline linnatransport
Lõpuks saame oma kupee kätte ja saab sättida magama.
Rong, olgugi see sama hea vanadest aegadest, on siiski noorenduskuuri läbinud ja viisakas-puhas.
Saabumisel on õues alles pime, aga koit pole enam kaugel
Et rongis süüa ei pakutud, siis läheme jaamahoone vastas olevasse putkasse hommikusööki otsima ja ilma valgenemist ootama. Midagi eriti põnevat ja isuäratavat siiski ei pakuta
See-eest on üsna omapärane putkakese siseseina disain, mis on nehtud koorega puuribadest
Peale mõningast kehakinnitust viskame pilgu peale jaamahoonele. Saab selgeks, millised rongid siin veel peatuvad
Edasi aga uurime, kuidas liikuma saaks. Et kiiret pole, teeme tutvust avaliku transpordiga.
Sõit ühistranspordis on siin linnas odavam kui muudes Ukraina linnades. Ja pilet kehtib ainult komposteeritult!
Raudteejaamast otse näituseväljakule ükski otseliin ei vii, kesklinnas tuleb ümberistumine. Toimub see suure turuplatsi lähedal, kus käib juba agar kauplemine kõiksugu trääniga. Osa ettevõtjaid pole turuterritooriumile ära mahtunud ja kauplevad suisa bussipeatuses. Või on tegemist hoopis ärikavalusega? Kalad on värsked ja siputavad alles
Väga rikkalikus valikus on saada praegusele aastaajale kohaselt erinevaid põllumajandustooteid
Näituseplatsile liigume kombineeritult jalutuskäigu ja bussisõiduga. Kohale jõudes võib märgata, et möll juba vaikselt käib
Seatakse üles lava meelelahutajate ja kõnede tarvis
Paljud on enese reklaamimisega üksjagu vaeva näinud
Esitletavate toodete spekter on kaunis lai
ja vahest kipub ka natukene näituse peateemast kõrvale kalduma
Elavnurk on üsna tagasihoidlikult varustatud
Kõigele sellele tiire peale tehes läheb kõht tühjaks. Aga sedalaadi probleemide lahendamiseks on siin terve omaette toitlustussektor
Kõht täis, teeme veel läbikäimata näituseosale põhjaliku ülevaatuse. Lõpuks võib öelda, et vaevalt meil mõni reavahe vahele jäi. Huvipakkuvaid kaubaartikleid torkas siiski vähe silma. Olles ennast piisava hulga reklaammaterjaliga varustanud, peame plaani lahkuda.
Kuna näitus on suur ja osavõtjaid-uudistajaid palju, asula aga väike, siis kajastub see ka ööbimisvõimaluste vähesuses ja nende väheste allesjäänud variantide tohutus inflateerunud hinnas. Tavaolukorras 10-15 eurot maksev kortermajutus on tänase seisuga nii 400. Seega tuleb selle asula tolm jalgadelt pühkida. Alustame suundumisest ühistranspordi peatusesse, et seejärel juba suunduda bussijaama. Nimelt oleme valinud ööbimiseks Hersoni linna
Taas ei saa otse sihtpunkti vaid tuleb kesklinnas ümber istuda. Ja jälle satub see mingisuguse turuplatsi juurde.
Rahvast on vähe ja osad kioskid on suisa kinni
Toiduosakond on siiski muljetavaldav ja kenasti puhas
Kes oma kioskit ei raatsi üürida, see on oma tavaari taaskord teeserva laotanud ja ootab oma ostjaid skulptuuri valvsa pilgu all
Aga meie kiirustame edasi bussijaama poole. Bussiga nr 262.
Antud ajahetkel mitte liiga ülerahvastatud transpordivahend
Sõit viib läbi mitte just ülearu suure vanalinna
Peale väikesi sekeldusi seoses õigest peatusest mööda sõiduga, leiame lõpuks otsitava
Väike arupidamine võimalikke alternatiive kajastava teadetetahvli ees plaanidesse muudatusi ei too
Rahvast väga palju pole
Soovitud suunas liigub mitu erinevat bussi, võtame kõige esimese väljumise
Kogu info sellise bussireisi kohta on kajastatud piletil
Enne pikale bussireisile asumist on soovitav käia ära ka tualetis. Bussijaamas on loomulikult selline asutus olemas, väikese raha eest
Kui soovite teha number kahte, siis miskit erilist ette võtta pole vaja, ka juurde ei pea maksma. Lihtsalt võtad seinale asetatud abivahendi, nelja kabiini peale on üks, kasutad ja paned ilusti tagasi.
Trassile jääb ka üks suurem linn – Mõkolaiv – nagu teda kohaliku dialekti kohaselt kutsutakse
Mõned illustratiivsed ülesvõtted bussiaknast
Siinses bussijaamas peatume parasjagu nii pikalt, et jõuab ühe pelmeenid puljongiga kõhtu saata
Hersonisse aga jõuame juba pimedas. Kõikvõimas internet on meile juba öömaja broneerinud, meil jääb ainult üle sobiv transpordiliik valida, millega kohale sõita
Hinna ja kvaliteedi suhe on üks parimaid, mis viimastest ööbimistest meelde tuleb
Vot selline uhke korter.
Hommikul tutvume linnaga. Kõigepealt seame sammud raudteevaksalisse.
Siia saab ka mõneks ajaks kott hoiule antud, et oleks kergem mööda linna patseerida. Sest meie rong läheb alle peale lõunat.
Liigume jaamast otse mööda Uzakovi prospekti Dnepri poole. Kunagi oli see ilmselt Lenini nimeline. Peatänav ju. Vasakule jääb Hersoni oblasti administratsioon
Kaldapealne on üsna asustamata, ainult mõni üksik inimene patseerib ringi. Tuul on vali.
Siin kaladapealsel asub ka linna kõige tuntum sümbol monument “fregatt”. Püstitatud 1972 aastal Vene impeeriumi Musta mere laevastiku esimeste esimeste siin valmistatud laevade auks. Arvestades viimaste aastate arenguid siin riigis, tuleks see monument samuri kriitilise pilgiga üle vaadata.
Tundub, et mingisugine regulaarne jõelaevaliiklus siin siiski toimub
Ventiil-monument Khersonvodokanali nimelise asutuse ees
Siinsamas kõrval on hotell “Fregatt”, kunagi kindlasti eliitklassi majutusasutus
Tagasiteel raudteejaama poole jääb paremat kätt The Oak
Siit linnast edasi liigume samuti rongiga ja järgmiseks sihtpunktiks on Krivoi Rog
Teele jääb ka üks pikem peatus – Apostolove. Kasutame võimalist jalgu sirutada ja tutvuda kaubandusliku väljapanekuga
Väikesed suitsusägapojad näevad nii ahvatlevad, et võtame paar prooviks
Krivoi Rog või Kryvyy Rih või Krõvõi Rig või ukraina Кривий Ріг ja vene Кривой Рог, eestikeeli Kõver Sarv, on oma 600 000 elanikuga suuruselt 8. linn Ukrainas. Aga kindlasti kõige pikem. Raudteejaamugoon mitu
Laseme end taksojuhil majutuskohta viia. Juba on pime kah.
Õhtu lõpetame taas sõprade grusiinide juures
Meile vajalikus suunas saab kõige optimaalsemalt liikida bussiga. Nimelt suundume linna, mis aastast 2016 kannab nime Dnipro, varasemalt enamasti tuntud rohkem Dnipropetrovski või venepäraselt Dnepropetrovskina
Piletki ei maksa rohkem kui 105 grivnat
Buss on piletihinda väärt ja saab kurguni täis. Indrekul õnnestu hõivata koht juhi kõrval
Ülearu kaua seda eksootikareisi ei kesta ja saabumegi Dniprosse
Tegemist on miljonilinnaga, suuruselt kolmas linn Ukrainas
Et reis bussiga on kõhu tühjaks teinud, siis sobivasti bussijaama kohvik-söökla-toidubaar aitab kohe hädast välja
Siit linnast edasi saame juba kohaliku kontaktiga. Kuna tal kulub meile järgisõitmiseks oma paar tunnikest, siis suundume linnapeale Otsustame tutvuda metrooga, mis avati siin linnas alles 1995 aastal
Hetkel on küll ainult kuus peatust, aga paistab, et on ka laienemisplaanid
Metroojaamad aga puhas tagasihoidlik nõukaaja klassika
Ka veerem pakub äratundmisrõõmu
Viimaseks kohaks siin linnas jääb raudteejaama hoone
Lisaks muudele transpordiliikidele saab ka trammiga sõita
Kenad kollased, üldse mitte võõra väljanägemisega sõidukid
Edasise trajektoori peale jääb asula nimega Troitske
Ka siin asulas, nagu igal pool mujal riigis, kohtuvad minevik ja tänapäev, mis on teineteisega karjuvas vastuolus
Siin ollakse meie vastu külalislahked
Kaua ja palju seda külalislahkust aga tarbida ei tasu, sest hommikul vara on vaja jõuda Harkovisse suunduvale rongile. Rong aga väljub Pavlogradist, mis ei olegi päris kiviga visata. Seda eriti kohalike seas palju nurinat tekitavate teeolude pärast
Õigeks ajaks olemegi platsis
Pavlogradi jaamahoone, linnakese suuruse kohaselt tagasihoidlik
Rong saabub õigeaegselt
Ülearu palju rahvast ei ole ja saame ka natuke pikutada
Lõpuks Harkovisse jõudnud, annab tahvel seinal teada, et siinne jaamahoone on arhitektuurimälestis, mis ehitatud suhteliselt hiljuti, 1952 aastal. Isegi sellel raskel ajal mõisteti luua suurepärast arhitektuuri
Vaksaliesine plats
Raudteepeavalitsuse hoone
Nostalgiatrellid
Jalutame raudteejaamast kesklinna poole. Lennukini on veel aega. Ette jääb õigeusu kirik, kohalikus dialektis Благовіщенський кафедральний собор
Suundume Tarass Shevchenko nimelisse linnaparki
Siin on delfinaarium ja ka loomaaed. Jätame mõlemad külastamata. On kuhu ka teinekord minna
Pargist väljudes jõuame Vabaduse platsile, mis asub oblastivalitsuse ees
Siia on riigi patrioodid üles seadnud riigi idaosas, siit üldse mitte kaugel, toimuvat sõjategevust kajastava väljapaneku
Tonaalsus on muidugi väga tume, aga eks sõda selline olegi
Näitus vaadatud, on aeg suunduda lennujaama poole. Esimene käik metroosse
Metroost edasi juba teada bussiga lennujaama. Aega on piisavalt ja saab rahulikult protseduurid läbi viidud.
Õhtuks kodus.