Hommikul on kogu seltskond juba seitsmest sööklas, näod tõsised peas

Hommikusöök ei ole just teab mis külluslik, aga arvestades ööbimise hinda, oleks patt ka nuriseda.

Läheme Henry ja Väintsiga natuke tühja tuult taga ajama ja sõidame läbi mõned turismifirmad. Mõnes pole enam mööblitki sees, mõnes on prillid laual, aga inimesi pole ja ausalt öeldes ei näe asi ka kuigi lootustandev välja..

Hotellis tagasi, pole ikka veel kindlat plaani. Igatahes olles Erbilis tuleks vähemalt selle linnagagi tutvuda. Põhivaatamisväärsus asub linna keskel, mille ümber kogu linn on kasvanud. Selleks on 6000 aastat vana tsitadell. Korjame kodinad kokku ja hakkame liikuma


Teel satume ühe turismifirma otsa, kus lahkesti abistada lubatakse

Vähemasti kostitatakse külalise kohvi/tee ja kommidega.

Kui korraldataks konkurss kõige paremini jälgimise all olevale linnale, siis tõenäosus, et selleks saab Erbil, on ilmselt väga suur

Tüüpiline Erbili kesklinna tänavavaade
Käime ikkagi tsitadellis ära. Külastajatele on kompleksi kõrvale rajatud suur parkimisala.
Selle eest tuleb ka natuke maksta


Tsitadelli enda külastamine on tasuta

Kompleks asub kõrgendikul, sinna ronides avaneb autoparklale ja sellele, mis sinna maha jäi, suurepärane ülevaade. Pluss ka natukene kaugemale ümbrusele

Sisenemisel saab põhjaliku ülevaate, mida üldse oodata on ja millele tasuks rohkem tähelepanu pöörata

Esimesed inimasustuse jäljed on siit dateeritud rohkem kui viis tuhat aastat enne meie aega. Loomulikult ei teatud siis miskit islamist, aga nüüdseks, näed, on siin ka mošeed

Kurdistani lipp keskpunktis lehvimas

Kuhja ehituskivide järgi otsustades ei ole ajalugu siin veel teps mitte valmis ehitatud

Kui territooriumi külastamine on tasuta, siis mitmesugused väljapanekud siin sees on väikese raha eest. Ühte neist, kivide ja vääriskivide muuseumi ühiselt ka külastame



Vaade muuseumihoone teise korruse rõdult


Vähemalt sama kirev ja suure väljapanekuga on ka muuseumi äriline pool. Väljapanekust tuttavaid asju saab nüüd ka endale soetada. Ja hinnad pole sugugi nii soodsad kui muuseumipilet. Vähemalt Rommi saab käe valgeks.


Mis tsitadell see ikka on ilma kaitserelvastuseta

Väljudes kindluse territooriumilt teisele poole, satub külastaja nägema suurepärast avalikku parki

Pargist paremale jääb aga meile palju rohkem huvi pakkuv hoone – turg

Ajalugu on küll põnev, aga mulle isiklikult väga muljet ei avaldanud. Võib-olla on asi selles, et kuna ehitis juba nii vana, siis on siin ka palju nö remonti tehtud ja seda päris vana nagu ei näegi. Tagasivaade kindluse välismüürile. Kas tundub sajandeid vana?

Siinsamas kõrval ongi ka turg või bazaar või mis see õige nimetus olla võikski.

Läheme vaatama ja lõunat sööma.
Siin ikka see standardne kebab, kellele kana, kellele lammas


Ja ikka traditsiooniliselt pika laua taga

Peale sööki teeme veel mõningad tiirud müügilettide vahel

Tagasi autode juurde naaseme juba ümber kindlusemäe kõndides.

Granaatõunaseemned kutsuvad ostma


ja ostjatele pettumust ei valmista

Raha teenimine käib juba maast ja madalast. Ikka parem kui vargil käia

Turg turuhoonesse ära ei mahu ja nii jätkub kauplemine tänavakaubanduse vormis.



Kaamelivillast tooted


Vahepeal on Väints teinud tublit tööd ja suhelnud lisaks kõigele muule ka Eesti esindusega Türgis, kes omakorda on suhelnud kellegagi, kes on delegeerinud edasi info kellelegi, kes on Muhhamed ja kes õige pea mulle helistab. Palju uut me kuulda ei saa, tegelikult valdame me seda teemat ka juba üsna põhjalikult. Ainukene reaalne variant mida ta pakub, ja mida kuuldavasti ka resultatiivselt on kasutatud, on ikkagi lennata Baghdadi, saada sealt Föderaalse Iraagi viisa, tulla siia tagasi ja jätkata reisi autodel. Info Türgi kaudu ütleb, et probleem on ainult inimestega, Ibrahim Khalili piiripunktis väljastatud autode ajutise sisseveo dokumendid peaksid kehtima kogu riigis. Selle kohta, mida väitsid hollandlased, et neid, kes Kurdistani sisenenud tehnikaga, välja lennata ei lasta ( sellised asjad esinevad küll, hiljutine kogemus Alžeeriast ainult kinnitab seda) , puudus Mohammedil igasugune info.
Väga abivalmis Türgi kontakt teeb meie abistamise programmi raames selgeks ka lahenduse sellele probleemile. Nimelt peaks saama jätte oma auto lennujaamahoone ees asuvasse parklasse, kus me ka eile juba parkisime, ja saada selle parkla teenindavalt personalilt sellise jõuga dokumendi, mis meid lennukile peaks aitama.

Kuna hetkel parasjagu ühtegi lennukit Baghdadi poole startimas ei paista olevat, siis otsustame ikkagi käia ära Kirkūki suunal poolele teele jäävas kontrollpostis õnne katsumas.
Hämardub ja hakkab vihma sadama. Algul vaikselt aga järjest tiheneb. Tee on hea ja jõuame siva kohale. Siin näeb olukord välja üsna sarnasena reaalsetele piiripunktidele. Kurdistanist väljumine on lihtne, näidatakse käega, et sõitke edasi. Iraagi sarnane katusealune jääb mõni kilomeeter edasi. Siin teeme sarnase olukorra vältimiseks akna lahti ja üritame küsida, kas inglise keeles rääkida saaks. Sest lihtsalt niisama, ilma mingi ametliku kinnituseta, et võime jätkata, me siit edasi ei liigu. Juhatatakse teeserva ja seejärel ühe luugi juurde. Passid ka kõik kaasas. Luugi taga on tõsise nalja mitte mõistva olemisega tüüp, kes pikalt mämmutamata olukorra klaariks teeb. Võtab esimese passi, avab selle templite kohalt, üks lühike viiv ja tuleb konkreetne pearaputus. Seda eituse vormis. Liigutus on nii veendunult põhjalik, et ei jää kahtlust, siit me edasi ei liigu. Aga passe tagasi ka veel ei saa. Tüüp pildistab passe ja üritab nuputelefoniga (Ja, just nuputelefoniga, aga kindlasti mitte sellepärast, et ei võiks nutikat lubada) kuhugi helistada. On kuidas on, varsti liigume Erbili poole tagasi ja teen juba tuttavasse hotelli broneeringu. Hind on vahepeal natuke inflateerunud, aga siiski täiesti talutav.
Hotelli manager lubab lennukipiletitega aidata. Hollandlased konutavad ka lobbis ja teavad rääkida, et kõiki lende internetist osta ei saavat, ainult piletiagentuuridest.
Õhtusöögile sõidame vihmase ilma tõttu taksodega. Sellise huvitavalt märgistatuga

Koht on valitud spetsiaalselt tüüpide poolt, kes ilma lonksu õlleta õhtusööki alla ei saa. Ja selliseid kohti pole siin linnas just ülearu palju, isegi saekaatrimehed saaksid vist sõrmedel üle lugeda

Toidud ka suhteliselt samasse auku õllega, kohalikku koloriiti napib


Millegipärast on näod ikkagi rahulolematud

Kõhud täis ja koju. Tänased tagasihoidlikud manöövrid maastikul näevad sellised välja
