Saudi. Kolmas päev. Ungari – Rumeenia – Bulgaaria

Enamik seltskonnast paistab olevat erineva raskusastmega uneprobleemidega. Ainult Karliga on kõik korras – inimene soovib magada ja kasutab selleks antud võimalust viimseni. Aga eks tal olnud eile ka mõnevõrra pikem päev kui meil

Hommikusöök on lahendatud traditsioonilises buffee-stiilis. Midagi puudu ei üle, aga üle eriti ka mitte. Kõhu saab küll kenasti täis

Hommikvõimlemise aseaineks  saavad kõik soovijad osaleda punase 80ne käivitamise aktsioonis

Ja siis on kõik valmis stardiks

Et järgida töö- ja puhkeaja seadusi on vajalik juhtivtöötajate rotatsioon

Välja sõidame, nagu eilegi, poole kaheksa paiku. Päike on tõusmas ja kuigi hetkel on -1°C, siis tõotab head ilma

Tänane primaarne ülesanne on jõuda Sofiasse. Soodsal juhul võib-olla kaugemalegi. Navigeerimissüsteemid soovitavad kiireima võimalusena marsruuti läbi Serbia, aga algoritm jätab kindlasti arvestamata piiriületustele kuluva aja-närvi-ja ka potentsiaalse rahakulu (näiteks mingi kohustusliku liikluskindlustuse ostmise). Minu küll mõnevõrra aegunud kogemus selle riigi piiridest on kaunis negatiivne, aga olukord on pigem pingestunud kui rahunenud.

Õnneks ei tee väga suurt ringi ka teekond läbi Rumeenia. Esimene ots on mõlemal teevalikul sama – neljarealine maantee E75

Ületame Tisza jõe.

Sellenimelise jõega on seotud omal ajal kuulus nõukogude propagandapõnevik “Tisza kallastel”. Sisu ei hakka siin ümber jutustama, kel huvi saab kuulata seda kuuldemängu kujul. Link err- i  arhiivi on siin

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-tisza-kaldal

Mõni minut enne poolt kümmet oleme Rumeenia piiril

Asi on siin lahendatud väga mugavalt. Kahes järjestikuses kioskis saab oma dokumendid ühe soojaga nii madjaritele kui romadele ette näidata. Asi võtab ainult loetud sekundid.

Rumeenia poolel tuleb suunduda kohe paremale jäävasse parklasse teemaksu tasumise teemaga tegelema. Sest edasi viib siit samuti kiirtee välimusega maantee, mis kannab tasulise tee pitserit ja kohalike ametnikega mingeid diskussioone sellel teemal üritaks vältida. Rait nagu kevadine pääsuke, ei malda selliste pisiasjade peale tähelepanu pöörama ja tuiskab ees minema

Kohe on parklas ka pesuteenus platsis. Nagu porikärbes, aja ära palju tahad, ikka pressib ligi.

Autosõiduluba maksab ca 3 eurot ühiku kohta.

Peale vajalike dokumentide esitamist ja makseoperatsioonide lõpuleviimist saab kogu tehingu tõestuseks allpool oleva kviirungi

Samas on võimalik siin ka muid asju ajada, ikka vastavalt vajadusele

Tangime esimese suurema asula, Aradi juures. Mingi keskmise kursi järgi arvestades maksab siin diisliliiter 1,56 eurot

Üle tee jääb ka Gaspromi tankla, pole märgata, et kliendid seda kuidagi boikoteeriks.

Väino avalikustab, et vahepeal alates Poolast võidetud tund on nüüd taas kaotatud ja oleme tagasi eesti ajas. Sõit jätkub mööda üksluist kiirteed.

Kui maastiku osas pole Ungariga suurt vahet, sama lage tasandik põldudega, siis arhitektuuris on vahed suuremad. Linnatüüpi asulates annavad tooni nõukaaja stiilis korterelamud ja niipalju kui autoaknast võib näha, on ka eramajad üsna lohaka väljanägemisega. Kuigi mõlemad sarnase idabloki taustaga riigid, on küsimus ilmselt siiski erinevustes mentaliteedis

Kella ühest hakkab lõunasöögiisu endast märku andma. Esimesel katsel ei õnnestu, sööklas pole vett. Järgmises peatuses on mitu erinevat toidukohta. Lisaks veel Piatra Scrisă klooster.

Esimeses pole vajalikul määral istumispinda.

Teises ei soovi keegi meid teenindada.

Kolmandas läheb õnneks ja võetakse meid teenindada

Menüü on suures pildis järgmine

Saab osta ka kohalikku toodangut

Tellime viis suppi ja viis praadi. Supi eelis on see, et tavaliselt on selleks ajaks, kui praad tuleb, supp juba söödud.

Supp on tõesti maitsev ja lihaga pole kokku hoitud.  Nii ongi, et supp söödud, aga praade veel pole, jääb aega minna ümbrusele pilku peale viskama. Siinsamas on päris huvitava valikuga suveniiripood,

kus ka nii mõndagi praktilist saadaval

Tee kulgeb piki Timişe jõe kallast. Vaade ülesvoolu

Ja samas allavoolu

Milline võiks selle jõe ihtüofauna olla, pole selge. Igatahes jääb selline mulje, et leidlikud romad kasutavad voolavat vett kõikvõimaliku prügi minematransportimiseks. Igatahes on suurveega toodud prügi nüüd veetaseme alanedes kenasti kaldavõserikku kinni jäänud ja kogu ilmale vaatamiseks. Aga eks kohalikul vaatlejal ole ilmselt *****.

Teeserval on veel ilmselt kloostri kompleksi kuuluvaid ehitisi

Kebabisööjad lõpetavad ka omi portsusid ja pakuvad teistelegi maitsta

Teregova nimelises asulas minnakse pangaautomaati ründama.

Küsimus ei ole sularaha hankimises vaid milleski muus, mida ma päris täpselt ei adu. Lõppeb see kahetiste tulemustega. Tiit jääb oma kaardist ilma, Elveril vist oli ka miskit positiivsemat tulemust

Jätkame liikumist

Edasi muutub tee kitsamaks ja käänulisemaks, kulgedes piki kitsaid orge mägede vahel. Lisaks teele on siia ära mahutatud ka külad ja sõidukiirus langeb oluliselt. Ka liiklus on üsna tihe, mis jätab möödasõitudeks üsna harvasid võimalusi

Kella kolme paiku jõuame mingi sadama juures Doonau äärde. Tegemist on ikka tõsiselt suure jõega

Rumeenias on vene kütusemüüjad esindatud päris mitme ettevõttega. Siin lukoili tankla

Edasi hakkab tee mõnda aega kulgema piki jõekallast

Paremal pool vastaskallas on Serbia

Hüdroelektrijaama tamm Hidrocentrala Porțile de Fier I koos lüüsidega ja võimalusega sõita Serbiasse.

Religiooniga seotud atribuutikat on avalikus ruumis üksjagu

Mõni aja kuludes hakkavad kebabisööjatel kõhud elama ja tuleb kiirelt peatuda. Teeme seda esimeses ettejäävas tanklas, kus soovijatest suisa väike järjekord moodustub. Kohalik kutsu tuleb tervitama

Peale peatust saab spordipäev jätku

Basarabi kui tüüpilise väljanägemisega Rumeenia küla

Viis minutit enne viit oleme piiripunktis.

Kuma reaalne piir jookseb ilmselt piki Doonau farvaatrit, siis seekord on kaks eraldi piiripunkti ja see siin on see romade oma

Aga selgub, et selles ma eksin ja kohe saab jooksvalt mõlema riigi asjad ära õiendada. Kõige viimaks on sillamaks, mis on kuus eurot

Veel jääb tegeleda Bulgaaria teemaksudega. Need piirduvad kaheksa euroga nädalaajalise perioodi eest. Paberit kokku ei hoita ja saab ka vastava dokumendi

Silma hakkab teisigi matkamiseks kohandatud maastikuautosid

Sisenemine Bulgaariasse üle Doonau

Tankimiseks võtame suuna nostalgiahõngulise nimega linnakese Montana poole. Elevus Bulgaariasse jõudmise puhul on suur ja kui hetkeks tähelepanu hajub, ongi tulemus käes

Edasi kulgeme pimeduses mööda kurvilisi, kitsaid ja mitte kõige parema pinnakattega Bulgaaria teid Sofia poole. Teel olles organiseerime homseks purunenud detailidele asendused ja mina proovin öömaja sebida. Peale esimest äpardunud katset jääb üks meie tingimustele vastav veel sõelale ja Väintsiga koostöös õnnestubki sellele käpp peale panna.

Sofia juures muutuvad teed järsku siledaks ja laiaks

Õhutemperatuur on langenud ligi nulli ja taevas on tähti täis.

Valdav enamus tanklatest siin riigis paistab kuuluvat lukoilile

Oma majutusse lähedusse Raduili nimelises asulas jõuame kella kümneks.

Justnimelt lähedusse, sest bookingu antud kaardil asub hoopis muu nimega asutus. Aga sobivalt helistab ka meie majutaja ja lubab tulla vastu. Ja tulebki. Selgub, et meie kodumajatus asub jupp maad eemal.

Asume 800 m2 suuruses Rila rahvuspargis looduskaunis kohas, mis ilmselt jalgsimatkajate ja turistide seas väga populaarne

Tänase päeva läbisõiduks kujuneb 920 kilomeetrit