Vaatamata suhteliselt kesklinna asukohale on poole kuuest kuulda mitmehäälset katkematut kukkede kiremist. Ja norskamist õhukese vaheseina tagant.
Hommikusööki siin hotellis ei pakuta ja väljasõidu ajaks on kokku lepitud kell pool seitse. Rait, kes hotelli ees rahulikku und lootis, on ka juba varajaste müratekitajate tõttu üleval ja tuleb dušši alla. Üritame veel teed/kohvi keeta, aga selgub, et kraanivesi on soolane kui kurat ja asi jääb sinnapaika.
Väikese akadeemilise hilinemisega saame liikuma. Kõik on hakkamist täis, eilne tusk on lahtunud. Ainult Asso üritab ebaõnnestunult manada näole ilmet, nagu ka tema oleks üles ärganud.
Teeme tankimised, kütuse hind siin 0.75 riaali.
Suund on lõpuks pealinna Rijadi poole. Trassil teeme hommikuse kohvi ja söögipausi, mille käigus suures tanklakompleksis saab igaüks ise valida, millisest ärist ja mida endale soetab
Ilm on hommikul kahtlasevõitu. Näha on suuremate sadude tagajärjel palju loike, aga hetkel veel ei saja ja sooja on 13 kraadi. Tee on sirge ja lai
Aga varsti kukub kallama. Seega pikemad peatused pealinnas jäävad ära. Peatume korra kesklinnas.
Nagu ikka, on kesklinnas parkimisega probleeme ja nii me pikemalt siin ei peatugi
Edasi plaanime minna siit mitte kaugele jäävasse Maailmapärandi nimekirja kuuluvasse vanalinna. Nimeks Al-Bujairi Heritage Park. Õnneks annab ka sadu järele.
Õige asukoha leidmine osutub keerulisemaks kui niisama kaardi järgi sõitmine, sest siin on käsil mingi mega ehitusprojekt, millest ükski navigatsioonisüstèem kuulnud ei ole. Lisaks on siin veel kas just lõppenud või siis tulemas mingi rahvarohke üritus ja seoses sellega peame autod natuke kaugemale parkima ning jala liikuma. Mis pole ka paha. Pakume osadele kohalikele sama suurt huvi, kui nemad meile ja nii me siis vastastikku pilte teeme. Siim on ka pea ära kamminud, et pildil ilus välja näha.
Vanalinn on kindlast tõesti väga vana ja siinses ajaloos märkimisväärset rolli omav kenast eksponeeritud varemetekompleks, aga tegelikult asjasse pühendamatul suurt midagi vaadata ei ole.
Samas on kõik kenasti korda tehtud ja taastatud.
Saab aimu kuidas elu-olu siinmail käinud on
Sissekäigu, või kuna oleme lahkumas, siis ka väljakäigu, juures on veel üks väljapanek, mis annab ülevaate piirkonna kronoloogiast
siin on ka kogu objekti makett
Selle asemel. et hakata ümber jutustama, panen selle ajalookirjelduse siia originaalkujul ülesse kah.
Suurt rõhku on pandud põhiatraktsiooni ümber mitmesugustele kaubanduslikele lõksudele, kuhu pahaaimamatu turist võib sisse langeda. Õnneks õnnestub meil kõik see kaunis ilma piletiraha maksmata ära näha ja liigume tagasi autode poole. Ilm on paranemas
Autod parkisime kvartalisse, kus võib samuti näha ajaloolist arhitektuuri ja seda suuresti restaureerimata kujul
Kommunikatsioonide mõõturid asuvad sobivasti välisukse kõrval välisseinal
Et konkreetne kokkulepe kellaaja ja tegevuse suhtes puudub, tilgutakse ümbruskonna tööliskvartalisse laiali, kes poodi, kes süüa otsima. Mina leian sellise pakistani toidukoha
Et mitte lasta enda järel oodata, võtan toidu kaasa. Ja ei pea mitu korda arvama, mida need pakistani poisid siin söövad
Lahkuses otsustame reisiplaani, mis niigi tihe, sisse viia veel ühe vahepeatuse, nimelt Edge of the World. Jääb see pealinnast 88 km kaugusele. Alguses on suur asfalttee, siis väiksem. Saduse küla tammi juures asfalt lõpeb.
Kel huvi rohkem, saab selle ehitise kohta siit ka täpsemalt lugeda
Teab mis märkimisväärne see veekogu muidugi pole ja ülima tõenäosusega keerutab üsna pea tuul siin ainult tolmu.
Edasi on kolmekümne kilomeetri jagu jälgi kivikõrbes pluss paar takistust läbisõidu takistamiseks ette lükatud kivivallide näol. Seda küll ainult Suzuki ja rendiautoga turistide jaoks, kes samuti samas suunas kulgevad
Asi tasub pusimist, vaade on tõesti suurepärane
Siiasamasse kaldajärsaku peale on kohalikud tüübid oma vaiba maha laotanud, peavad piknikku teejoomise näol ja paluvad lahkesti meidki platsi võtta.
Räägivad ladusas inglise keeles ja see teeb suhtlemise kergeks. Väints saab ka mõned kaadrid kohalikega juttu ajada.
Jätkame teekonda suunaga Meka poole. Mitmest võimalikust marsruudist valime maantee nr 50. Kuna energia on siinmail odav, pole põhjust, miks seda ka laialdaselt mitte kasutada. Kasvõi näiteks maanteede valgustamiseks
Õhtul laagerduma läheme peale 707 kilomeetrit.
Nõrgemad lähevad magama ja neid on õhtust-õhtusse aina vähem, kes kruusikese mahlaga istuma jäävad.
Kaardil paistab see 707 kilomeetrit sellisena.
