Pool kuus tõusmine pole kellelegi probleem kui olete läinud magama vahemikus poole kaheksast üheksani. Või enam-vähem nii.
Soendame pannil eilset riisirooga, lisades sinna muna.
Väljasõit laagrist 06.30. Stardipaik jääb kümmekond kilomeetrit läände. Kui kohale jõuame, on motikate start juba käimas.
Liigume mööda trassi kolm neli kilomeetrit kuni esimese suurema luiteületuseni ja sätime endid sisse.
Koht osutub produktiivseks, näeme ühe üle nipli käiva sõiduka ja otse nina all veoka ebaõnnestunud luiteletõusu, mis lõppes külilikukkumisega
Peale seda viimast sündmust vaatame veel viimasedki veokad ära ja siis liigume tagasi.
Urvo saatis sõnumi, et läheb auto juurde ja kutsus ka meid kaasa. Näeme neid öise laagri juures. Henryd lähevad veel piiripoodi ja tankima, meie Rommidega proovime koos Urvol kannul püsida. Üsna pea saab selgeks, et meie autole oleks see enesetapp ja lastes rehvid tossuks, õnnestub kuidagi tagasi saada. Kui kaardile vaadata, millises kohas see katkine auto lebab, siis saab ka teistel sinna liikumine kaunikesti seiklusterohke olevat
Luidetest taas kõvemal pinnasel, õnnestub ühe rekka kompressori abil ka rehvirõhku taastada
Suurel teel tagasi satume ehitatavas tanklas eestlaste hooldetiimile peale. Poisid kasutavad aega praktiliselt ja võtavad päikest, mitte ei moluta niisama
Teel satumegi finishikohta, aga paistab, et enamik sõitjatest on selle juba läbinud ja tilgub ainult veel viimaseid tulijaid.
Jätkame edasi laagri poole, tehes teel veel peatuse puurtorni juures, kus ootamatult tekib interneti 3G levi
Juhtub see umbes sellises kauguses
Sideseansid läbi, liigume edasi. Naftamaardlate uurimisel vajalikud kaablid on tokkide abil üle tee viidud ja neid on siin tihedalt ja palju. Tegemist on maardla uurimisega seismiliste lainete abil. Eile pildistatud üliraske tehnika tekitab maapinnas võnkeid, mis siis erinevatelt pindadelt tagasi peegelduvad ja mida seejärel üle kogu uuritava territooriumi paigutatud ülitundlike sensorite abil kinni püütakse. Süsteemi nimetatakse ka “geophone”, st. maa räägib sinuga. Süsteem on nii tundlik, et mõõtmised katkestatakse juba tuule kiirusel üle 9 m/s, sest selline tuul liigutab liivaterasid ja rohtu ning mõjutab seega tulemusi. Arvatavasti ralli ajal siin mingeid mõõtmisi ka ei toimu. Neid sensoreid ühendavad kaablid ongi siin üle tee viidud.
Laagripaika jõuame juba loojangul. Pargime ennast kõrvalasuva luitemäe otsa
Soojendame vett, teeme süüa ja ootame teisi.
Mõne aja pärast saabuvad Henryd ja Raidid. Selgub ,et Rommidest ei tea nad midagi, kuna olid düünide vahel jäljed kaotanud. Sõnumid siiski saabuvad, et kõik on vaatamata raskustele jonksu saamas.
Rait, Henry ja Karl libistavad endid läbi turvakontrolli laagrisse sisse ja naudivad priviligeeritud seisust, seni kui meie kartuleid keedame, mahla tarvitame ja nende poolt selleks otstarbeks kaasa võetud käsilällarist tulemusteta teateid ootame .
Lõpuks tuleb info, et Rommid on ka asfaldile saanud, tangivad ja hakkavad tulema. Tulla on oma kaks ja pool tundi. Heidame magama.
Kaardil salvestunud joon on äravahetamiseni sarnane eilsele
