Kevadine kalaretk Rootsi 2024

Selleaastane, juba kergelt traditsiooniline kevadine sõit Rootsi saab alguse 25 mai õhtul. Ainuke erinevus eelmiste aastatega on see, et meie väikese turismigrupi kolmas liige, Urmas, on seoses suuremat sorti katastroofiga oma kodumajapidamises sunnitud oma osaluse projektis peatama ja nii me Mihkliga kahekesi reisimegi.

Taas oleme Sirena Seawaysi pardal ja taas on imeilus ja rahulik õhtupoolik

Vaade Pakri poolsaarele

Laevareis kulgeb viperusteta ja hommikusöök on oma hinda väärt. Nagu ikka.

Sõita on ca 600 km ja see toob kaasa omadega ühe ebameeldiva intsidendi kohalike korrakaitsjatega, mis annab meile teada, et muidu nii tolerantses riigis nagu Rootsi on politseil selles vallas veel palju arenguruumi ja õppust võtta kasvõi Eesti ametivendadelt. Aga ei võta me toimunut ka väga südamesse.

Käime Bräckes toidupoes ja seejärel Johni juurde

Pealt kella kolme oleme juba tuttavas ja koduseks saanud majakeses

Puud tunduvad rohkem lehtes olevat kui mullu samal ajal

Vajalik dokumentatsioon on, loodetavasti piisava täpsusega, korda aetud

Peale saabumist pikalt ei jokuta, vaja on õhtuseks uhhaaks materjali hankima minna

Kuigi esimesed võtmised olid juba nö. kodujärvel Baksjönil, siis arvestades eelnevate aastate kogemusi, läheme kindlama valiku peale ja sõidame otse Mellansjöni järvele. Ja ei pea seda kuidagi kahetsema. Isegi üks ahven satub konksu otsa.

Aga haugide aplus garanteerib meile lisaks uhhaale veel ka muid kalaroogasid. Ole ainult mees ja hakka fileerima

Koju naastes on vaade juba kaunis loojanguline

Sellegipoolest saab valmis ülimaitsev kalasupp. Suurt rolli selle valmimisel mängib seekord Mihkel

Järgmisel päeval, milleks on esmaspäev, me esialgu suuri tegusid ei tee. Tegeleme eilse kalasaagiga, mis kätkeb endas ka muna ja jahuga paneeritud haugifilee praadimist

Õhtupoolikul liigume Bockstjärneni järvele lootuses püüda mõni forell. Nagu Johni paari päeva tagune kogemus tõendab, siis selline ootus võiks täitsa põhjendatud olla. Nii see kui ka naabrusesse jääv Svarttjärneni järv on Johni poolt kalaturismi eesmärgil rendile võetud.

Püük on tulemusrikas, ainult, et forellide asemel tuleb ohtralt ahvenat. Forelli, kui väärtuslikuma kalaliigi elujõulisuse seisukohast on kasulik neid, samuti väga maitsvaid kalu rohkem välja püüda.

Mõni triibuline iludus kaalub suisa kilo alla, aga forelle endiselt ei näkka

Mina püüan väiksema pöörlevaga, John katsetab erinevaid tehnikaid, ka jiggiga tirgutamist. Saak ühetaoline, ainult ahvenad.

Peale intensiivset aga lühikest vihmasabinat sõidame kaldale. Aeg ka juba hiline, päikeseloojang pole enam kaugel.

Kodus näitab Johni vastne abikaasa, kuidas ahvenaga köögis ringi käia

Kuna siiasõidu ja lahkumise päev on suhteliselt lähestikku ja seotud pikema istumisasendis olemisega, siis teen teisipäeval ühe pikema tiiru ümbruskonnas. Kui mullu võtsin ette ringi ümber kodujärve, Baksjöni, siis seekord sean sammud ümber teise meile tuttava veekogu, Mellansjöni.

Valdavalt ilmselt metsamajanduslikel eesmärkidel on ehitatud palju tupikteid, mis lõppevad ümberpööramiseks sobiliku ringteega. Ühte sellist pidi ma piki järve idakallast ka liigun. Pildil ongi tee lõpp koos pööramiskohaga.

Edasi tuleb liikuda mööda raielanki ja üle kaunis kõrge mäekese.

Selle boonus on kaunid vaated. Pildil lõunasuunal üle Sönner-Fänsjöni järve paistvad tuulikud.

Peale müttamist lankidel ja väikest jalutuskäiku veel raiumata metsas jõuan põhja-lõunasuunalisele teele. Varsti tuleb üks sissevool järve

Selle vastas on kohalik jahimees endale väikese piimapukisarnase istumisaluse teinud, et ilmselt pidada silmas järveni ulatuvat koridori metsa vahel, samuti kindlasti ka teel toimuvat

Aga järv ongi siinsamas, mingid veelinnud parasjagu minu liikumisest häirituna eemale ujumas

Sellised vähekasutatavad metsateed on enamasti liikumise tõkestamise võimaldamiseks varustatud tõkkepuudega. Enamasti paistavad need siiski avatud asendis olevat

Jõuan Finnsvedi asulasse

Nimi vihjaks nagu soome juurtega asulale. Enamus hooneid tunduvad vanad

Aga liikumist on märgata ja tundub, et asula on siiski elujõuline. Vähemasti suveperioodil.

Üle järve paistab asustus järve põhjakaldal

Vaimustama paneb graniidi kasutus ehituses. Millised suurepärased kiviplokid vundamendis. Kes küll tänapäeval jaksaks selliseid paika seada, eriti veel ilma tehnikata?!

Jõuan asfaltteele välja. Tagasivaade tuldud teeotsale

Tee viib üle väljavoolu Mellansjönist Råssjöni

Vaade allavoolu

Peale silda tuleb kohe teerist, kus vasakule viiv teeharu suundub 48 km kaugusele jääva Grönvikeni poole

Mellansjöni põhjakaldale jääb neli eraldiasetsevat majapidamist

Siljebodarna hooned Mellansjöni põhjakaldal

Majake paremat kätt järve kaldal

Vaade siit järvele

Enne tagasijõudmist jääb veel teele sild üle kodujärve Baksjöni ja naaberjärve Mellansjöni ühendava jõekese.

Umbes kümnekilomeetrine ring näeb kaardil selline välja.

Matkalt tagasi, tegelen eile püütud ahvenate fileede praadimisega.

Samuti soolan sisse selle ühe ja ainuma kenade proportsioonidega särje, et see kodus räästa alla naela otsa kuivama asetada

Tänane päev kujunebki kalavabaks. Teen küll tiiru kodujärvel, mõni rabamine on ka, aga paati kedagi ei saa. Väga ei tahagi, panen lootused rohkem hommikusele püügile

Kolmapäeva, ärasõidupäeva hommikul tuleb maja juurde meid tervitama rebane. Ilmselt ahvatlevad teda siia lähedale metsa viidud kalapuhastamise jäätmed. Kui üle-eelmine aasta nägime karu ja eelmine aasta paari suurt põtra, siis selle aasta loomavaatlused piirduvad ühe jänesepojaga hoovil ja nüüd siis selle rebasega.

Kuna sõita on üksjagu maad, siis ärasõit peab toimuma hiljemalt keskpäeval. See annab siiski võimaluse minna ja koju värsket kala kaasa püüda. Et aja ressurss on piiratud, panen konna järele lohisema ja võtan kohe suuna Mellansjöni voolava jõesuudme poole. Üsna pea on kena 3,5-4 kg haug paadis.

Mellansjönil kaugele ei lähe, kogu püügi teostan jõesuudmes. Võtt on hea, lõpuks on paadis kuus kala. Ära läks vähemalt kaks korda nii palju ja seda suuresti ka seepärast, et see oligi eesmärk. Nendest kuuest on niigi rohkem kui küll. Vaja ju veel need ka ära rookida ja seejärel elamine kuidagi korda seada.

Viimane kalake, ise kõige pisem, suudab korda saata sellise segaduse, mis laheneb ainult terariista abiga

Selline see hommikune saak välja näeb.

Enne väljasõitu jõuab veel kiire lõuna valmistada, kaunikesti vegetariaanse. Urmase kaasa antud metssealihakonserv tuleb liiga hilja külmkapist lagedale.

Peale pikka ja väsitavat sõitu saab lõpuks laeval rootsi lauda nautida

Seekord kujunes marsruut kalale ja tagasi Rootsi pinnal välja selliselt

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


The reCAPTCHA verification period has expired. Please reload the page.


Deprecated: preg_match(): Passing null to parameter #2 ($subject) of type string is deprecated in /home/ruberoid/toomast.ee/wp-content/plugins/google-captcha/google-captcha.php on line 244

Notice: ob_end_flush(): Failed to send buffer of zlib output compression (0) in /home/ruberoid/toomast.ee/wp-includes/functions.php on line 5373