Katar

Katari pindala on 11571 km2, olles seega Eestist neli korda väiksem. Rahvaarv umbes 2,7 miljonit, seega kaks korda rohkem. Palju suuremad aga on erinevused, kui hakata võrdlema SKP-d mis Eestil oli 2022 aastal 38 miljardit USD-d, Kataril seevastu 236. Seega tugevalt üle kuue korra rohkem ja sellega ka maailmas 12. kohal per capita. Väga rikas riik.

Ja nagu öeldakse, on selle rikkusega nii nagu läkaköhagagi. Väga raske varjata.

Septembrikuu eelviimasel päeval õnnestus lennuplaani sättida ööpäevane peatus selles riigis.

Saabun siia Sharjahi nimelisest emiraadist. Juba lennukile minnes saab teada, et tuleb kuum seiklus. Mitte, et Emiraatides just jahedam oleks

Eesti passiga on nüüd Katari külastamine viisavaba. Küll tuleb aga passikontrolli järjekorras seista, sest pildistamine ja sõrmejälgede skaneerimine võtab aega. Rumalaid küsimusi õnneks ei küsita.

Kogu protseduuri jääb meenutama selline tagasihoidlik kleeps passis, mis annab teada minu seadusliku riigis viibimise võimalusest kuni 27 detsembrini.

Sõitmiseks saab siin olema selline pill

Lennujaamast linna on ca 10 km laia ja siledat ning üsna autovaba maanteed

Olen endale ööbimiseks vaadanud tagasihoidliku toakese kesklinna hotellis Green Garden, kuuendal korrusel

Hinna ja kvaliteedi suhe on vägagi paigas

Õhtune tutvumisring lähiümbruses. Võtan suuna mere poole. Siia jääb cornicheks nimetatud promenaad, mis kulgeb poolkaare kujuliselt piki Doha lahte

Mingeid hiiglaslikust silikoonipüstolist lastud hiiglaslikke akrüülijuppe meenutavad skulptuurid. Kahtlustan, et pealtvaates võiks tegu olla ka mõne araabiakeelse sõnaga.

Ankrud ja tõuksid

Lipuväljakul on 119 maa riigilipud. Eesti ja veel mitme tuttava riigi oma silma ei hakka

Doha vana sadama juurde on õnnestunud jätta suur ja avar lage üldkasutatava ala. Kõik kenasti roheline. Ei kujuta ettegi, milline kogus vett kulub selle sellisena hoidmiseks ja kui ruttu see ilma kastmata kõik taas kõrbeliivaks muutuks.

Positiivsed rahavood pikema aja vältel on leidnud akumuleerimist paljudes luksuslikes ja vahest ka tagasihoidlikumates veesõidukites

Vanasadama territooriumil asub merekonteineritest tehtud väike linnak. Kõik on väga maitsekas ja uhke, kindlasti pole põhjus konteinerlinnaku ehitamiseks rahapuudus

Veel jalgpalliga seotud avalikku ruumi.

Kohalik öine kilukarbivaade

Pikk päev on seljataga, olen ju nii 22 tundi tagasi Bangkokis ärganud, seega pole ka miskit imelikku kui kohaliku aja järgi kümnest juba magama sätin.

Hommikul avaneb aknast paremale kiigates selline vaade

ja vasakule selline. Päike juba enne kuute kõrgel siramas

Päev on lühike ja seega tuleb liikuma hakata.

Kõigepealt võtan suuna läbi kesklinna riigi põhjatipu poole. Kohe varsti teen valitsuse maja – Amiri Diwan’i juures ka esimese peatuse

Selle vastas merelahe kaldal ja pilvelõhkujate foonil on 2022 aastal Kataris toimunud jalgpalli MM-i meenutav kunstiteos

See MM oli üldse esimene Lähis-Idas toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlus.

Võistluste sümbol on näha ka saarekesel pilvelõhkujate taustal

Vaatamata tormilisele arengule paistavad endiselt olevat au sees ka puidust traditsioonilised laevukesed

Hommikusel kaldapromenaadil pole just palju rahvast, mõni üksik võõrtöölisest koristaja ehk välja arvata

Küll aga on liiklust kõrghoonete poole suunduval teeosal.

Kõik need pilvelõhkujad on muidugi toredad.

Arhitektid pingutavad, nii mis kole, et aina erisugusemaid ja totrama välisilmega maju välja mõelda, et siis projekteerijad saaksid välja nuputada kuidas selliseid püsti saab.

Aga mulle erilist muljet ei avalda.

Minu arvates on palju suuremad saavutused kasvõi näiteks sajanditevanused katedraalide kuplid, mis telliskividest laotud.

Päris hästi ei suuda endale ettegi kujutada, mida kõigis neis majades tehakse. Mis tööd need kõik on, mida siin korda saata õnnestub?

Eks paljud ole ka ilmselt kortermajad

Kesklinnast väljuval suunal jääb teele riigi kõrgeim monumentaalkunstiteos. 9000 tonnist terasest Al Wahda kaared said 2020 aastal rahvusvahelise disainiauhinna.

Satub teel rong silma. Linnas on ka metroo, ei teagi, kas see siin on maa-aluse raudtee maapealne jätk või on see midagi iseseisvat

Jalgpalli MM on jätnud endast maha arvukalt staadione, täpsemalt ehitati neid selleks sündmuseks kaheksa. Pildil riigi ja kogu Lähis.-Ida suurim, Aasia suuruselt teine, Lusaili staadion. Mahutavusega 88 966 inimest. Mitmel korral on saavutatud ka nö. täis maja

Siin mängiti MM-i finaalmäng Argentiina ja Prantsusmaa vahel 18. detsembril 2022 aastal

Aga lisaks jalgpallile on siin veel palju muudegi spordialade jaoks suurepäraseid hooneid püstitatud. Lusail Sports Arena on selline 140 000 m2 suurune multifunktsionaalne rajatis

35 km kaugusele Dohast jääb jalka-MMi kaugeim staadion pealinnast, 68895 inimest mahutav Al Bayt Stadium

Maantee, millel põhjasuunas liigun, on ideaalne 7+7 reaga maantee.

Käimas on järjekordne megaehitusprojekt

Natuke graffitit ka

Al Khor’i linnakeses jääb vasakut kätt teele supermarket.

Et hommikust veel söömata ja autosse teele vaja ka midagi hankida, siis lähen külastama

Kaubavalik on muidugi suur, vaatamata sellele, et tegu provintsilinnaga.

Kuna riik on rikas, siis võiks ju arvata, et ka asjad on kallid. Nagu Norras näiteks. Aga võta näpust. Hoopis vastupidi.

Igasugu ebatavalisi artikleid on ka välja pandud. Näiteks erinevad peiulille ehk tagetese õied. Palun, saab kilohinnaga osta.

Kuna kliima on siin kaunis karm, siis palju on importi, nagu need Pakistanis kasvanud kartulid, hinnaga 0,6 eurot kilogramm

Valmistoidu letis pakutav paistab kõik indiapärane, justnagu töötajadki ja ilmselt ka valdav osa klientidest. Ostan üht-teist, unustades ära, et indiapärane kana (või antud hetkel ka part) läheb sealmaal tükkideks raiumisele ja seejärel toidu sisse ilma kadudeta.

Lihavalik on kena ja hinnad parajad. Kaameliliha kondiga tüki saab 5- eurose kilohinnaga, kondita loomaliha aga umbes 8 euroga kilost

Veelgi suurem on kalavalik. Siin pildil on ainult osa pakutavast ja hinnad, nagu näha, on veel eriti head. Kilo saab kätte valdavalt 2-2,5 euroga

Ka mitmed huvitavad tööstuskaubad üllatavad oma hindadega. Sellise kena marmorist uhmri saab kätte ca 3,75 euroga.

Jätkan siit peale poeskäiku ja esmase nälja kustutamist edasi põhja suunas. Selleks tuleb aga Al Khorist välja saada. Satun kõrvaltänavatele seiklema.

Kahe sagedase kohaliku motiivi – jalgpalli ja kannu – hübriid.

Veel üks hübriid

Proovin marsruuti huvitavamaks teha ja liikuda väiksemaid teid pidi. Aga valdavalt on sellega see häda, et suurelt teelt keeravad küll maha haruteed, aga lõpevad need tavaliselt mere ääres ja siis tuleb ikka tuldud teed tagasi sõita. Seekord jõuan Al Ghariya kuurortisse

Siin on ka samanimeline avalik rand. Rannamõnude nautlejaid silma ei hakka

Rannast mitte kaugele jääb karavanipark

Karavanid selles on silmale üsna harjumatud vaadata

Ja neid on siin palju. Üsna ebatavaline vaatepilt. Ilmselt nende karavanidega siin ringi eriti ei sõideta, pole maanteedel veel ühtegi näinud.

Samas jääb selgusetuks, mida siin karavanis elades peale hakata. Inimesi eriti silma ei torka.

Esmaseks sihiks seatud riigi põhjapoolseim tipp Al Khasooma Beach.

Kaldalähedane meri on väga madal

Mööda liivaseid madalikke saaks veelgi põhja poole minna

Siin põhjatipus on ka üks mahajäetud ilmega villa

Siit mõni kilomeeter läände jääb väike Al Ruwais’i linnake, mis hetkel on mingite trasside paigaldamiste ja teede-ehituse tõttu kõik pahupidi keeratud ja liiklusskeem sassis.

Liigun pikemalt peatumata edasi. Tee muutub väiksemaks ja liiklus peaaegu puudub

Teel on viidad riigi väheste ajalooliste vaatamisväärsuste juurde.

Aga teed nendeni on unustatud teha, seega võimalik oleks liigelda ainult maastikusuutlikusega masinal. Lõpuks tuleb ka üks selline, kuhu paistab minu masinaga samuti ligi pääsevat – Al Thaqab Fort

Kindlus näeb välja, justnagu oleks ta äsja ehitatud. Tegelikult polegi ehitamise aeg täpselt teada. Räägitakse nii 17/18 , aga enamasti siiski 19 sajandist

Thaqab tähendab tõlkes ” pärast vihma orupõhjas olev vesi”. Siia lähedale jääb sügav ja vana kaev, ilmselt selle tähtsa tehnorajatise kaitseks kunagi see kindlustus ka ehitati. Uks on küll kinni aga mitte lukus.

Seega saab pilgu ka täiesti lagedale siseõuele heita.

Mõningad väikesed ruumid siiski ühes kindluseseinas asuvad.

Ka siin on kõige muljetavaldavamad detailid seotud vanade puidust ustega

Teatud mõttes armatuuri asendajaks on puukaikad. Mõnest on köie abil suisa rihvelarmatuur tehtud

Mööda treppi saab tõusta ka nurgatorni

Siit saab pilgu kaugemale heita, ka naabertornile

Kõvale teele tagasi liigun teist rada pidi. Aga nii tulek kui ka minek on minu autole paras katsumus ja pole sellisele transpordile mõeldud. Õnneks miskit katki ei lähe

Jätkan liikumist edelasse. Viidad annavad aimu, et kuskil on veel kindlusi, aga teid kahjuks ei ole.

Kuniks üks selline otse paremale teeserva jääb – Al Zubara kindlus. Esmapilgul väga sarnane juba nähtule.

Selle kindluse ehitusaeg on päris täpselt teada – aasta 1938. Ehitatud Sheikh Abdullah bin Jassim Al Thani poolt rannavalve kindlustusena, aga tänapäeval on siin muuseum.

Hetkel muuseumi külastamise tuju pole ja liigun edasi. Tee hakkab vaikselt taas laiemaks minema

Keskpäeva paiku jõuan Dukhani kanti. Kui siiani polnud ühtegi märki riigi rikkuse alustaladeks olevatest gaasi ja naftamaardlatest, siis nüüd olukord muutub

Paremale ja vasakule jääb arvukalt tehnorajatisi

Kõikjal on sildid, mis keelavad pildistamise ja filmimise

Kui hästi vaadata, siis alloleval pildil on näha suisa kaks üsna identset tehast, teine taamal õrnalt läbi tolmu kumamas.

Jätkan lõuna suunas sõitmist, kuni riigipiirini. Abu Samras on Katari ainus piiripunkt Saudi Araabiaga.

Kui aastal 2017 Saudid koos Bahreini, AÜE ja Egiptusega kõik sidemed Katariga katkestasid, pandi ka see piir siin kinni. Põhjus muidugi Katari flirt erinevate terroristideks peetavate rühmituste ja usufanaatikutega. Asi kippus juba nii kaugele, et saudid pidasid plaani kaevata piirile sügav kanal ja seeläbi muuta Katar saareks. Peale selle levisid veel kuuldused võimalikust kanali kasutamisest tuumajäätmete matmispaigana. 2021 aasta algul pinged langesid ja piir avati taas. Saudi poolt tulijaid vahemaadest informeeriv tahvel

Kohe varsti saavad ka perega reisijad ja sõbrad parkima minna. Et mina hetkel üksi, siis sõidan edasi

Sõidan lõunasse Saudi poole ka mööda maanteed nr 59. Kohe alguses on tee lähedal paar asulat ja seetõttu liigub mõni auto. Varsti on tee muutunud lennuväljaks.

Edasi aga saan sõita täielikus üksinduses.

Edasi tuleb mõlemal pool teed katkematu võrkaed. Kuhugi siia, teest paremale, paari kilomeetri kaugusele peaks jääma ka riigi kõrgeim koht, 103 m üle merepinna olev Qurain Abu al-Bawl. Praegune formaat mul päris kohale minna ei võimalda, aga eks see olegi lihtsalt sümboolne koht, natuke kõrgem paik suhteliselt tasasel maal. Aga on märgata esimesi liivaluited selles riigis.

Nagu arvata oligi, siis ühel hetkel on tee kinni. Üsna täpselt sealmaal, kus OSM-i kaardil algab sõjaväe keeluala ehk piiriala Saudiga. Pole mõtet isegi torkima minna, niikuinii ei saa ju siit kuhugi edasi liikida.

Siit liigun juba tagasi pealinna poole. Varsti hakkab juba 7+7 maantee koos pidevate kiiruskaameratega. 120 km tunnis on lubatud ja minul kiiret kuhugi pole.

Dohast lõunasse jääb teine suur tööstusala

Lisaks mitmetele tootmiskompleksidele on palju ka vedelike mahuteid

Liigun nii palju piki idarannikut lõuna suunas, kui minu transport võimaldab

Üks väike hobuseke ka suurte kaamelite vahele ära eksinud

Kaamelid on küll kenasti kaunistatud ja uhked, aga kaameliajajate autopark on kuidagi üksluine

Asfalt lõpeb ringteega.

Edasi viivad aga jäljed otse luitemäkke. Mul sinna seekord asja pole aga saab vaadata, kuidas teised mõnnavad

Siinsamas on ka liivarand. Mõned ujuvad, mõned püüavad kala.

Kes ise sõita ei viitsi, neid taritakse kõrbesse selliste muljet avaldavate reisibussidega

Tagasi Dohasse muutub taas tee ülilaiaks, siin suisa kaheksa sõidurada ühes suunas

Varsti jääb paremat kätt järjekordne MM-i staadion. Al Thumama Stadium

Et on veel valge ja ka aega on, siis sõidan uuesti läbi Doha kesklinna. On tipptunni aeg, aga pikki ummikuid ei teki, liiklus sujub üsna hästi. Ilmselt on mingi abi ka tohutu laiadest teedest, millel arvukalt sõiduradu. Kõik mahuvad ära.

Huvi äratas hoone, millel kiri “Qatar National Blood Donation Center”. Kas tõesti on veredoonorlus siin nii suure au sees, et õigustab sellist hoonet? Tegelikult on hoone ikkagi mingi riigi energiafirma, West Energy Center’i valdus, ju siis on doonorid allüürnikud.

Rendiauto tagastamisel tekib väike segadus kuna nad olla kogemata deposiidi juba endale võtnud ja nüüd annavad mulle sularaha. No mida mina sellega teen? Rahavahetuses saan kümnekonna euro jagu vähem raha. Aga kaevata pole kellelegi.

Kuna aega on veel laialt, väljalend Istanbuli alles 02.05, siis otsustan ka metroo üle vaadata. Asub see siinsamas terminali kõrval.

Ühe sõidu pileteid siin osta ei saa, ainult päevapilet. See teeb kuus riaali ehk tiba alla pooleteise euro. Kuukaart oleks 99.

Kuigi lennujaam on suur ja rahvast meeletult, siis metroo on kuidagi inimtühi

Siin saab seda lugeda ka väga värskeks transpordiliigiks. Metroo avati Dohas alles maikuus 2019

Praegu koosneb metroovõrk ca 76 kilomeetrist, mis jaguneb kolme liini ja 37 jaama vahel. Ehitusel on ka neljas liin. Doha metroo on ära mainitud ka Guinnessi rekordite raamatus kui “suurima samaaegselt töös olevate tunnelipuurimis masinate arvuga projekt” Selliseid masinaid oli siin korraga töös 21, millega purustati eelmine, 19 masinaga rekord.

Kõik rongid liiguvad iseseisvalt, ilma juhita ja oma 100 km/h kiirusega on need ühed kiiremad omataolised maailmas. Ilmselt parim mida raha eest Mitsubishi ja Kinki Sharyo käest osta saab

Doha lennuväli on üks Lähis-Ida suurimaid. Eelmise aasta inimeste käive oli üle 45 miljoni.

Pikalt veninud terminalihoone ehitus lõppes 10 aastat tagasi

Lendude geograafia on muljetavaldav

Need seitsesada kilomeetrit, mis täna sai läbitud, tulid kuidagi iseenesest, pole sellist tunnetki, et oleks nii palju sõitnud. Aga ega palju teeotsi sõitmata ka ei jäänud. Palju abi poleks ka maastikuvõimekusega sõiduautost, sest suured territooriumid on lihtsalt tarastatud ja ligipääsu pole. Nagu aru võis saada, siis pealinnast lõunas, luidete piirkonnas, ongi see ala, kus võib maasturitega müramas käia, aga pikemaid ja rohkem sihipärasemaid marsruute ei paista olevat. Saab küll, jah mõnes kohas otse randa või piki randa natuke sõita, aga mitte palju enamat. Suured alad on ka gaasi ja naftatööstuse käes. Kaardil näeb see sooritus selline välja