18. november 2024
Aeg läheb kiiresti ja väljasõidu kuupäev, 27 jaanuar 2025, märkamatult läheneb. Piletid Cotonousse on juba varakult valmis ostetud, aga vajalike viisadega on võimalik tegeleda ainult kuni kolm kuud enne sisenemist. Seega paras aeg on kätte jõudnud.
Reisiseltskonnaga on liitunud nüüd ka neljas liige, Indrek. Reisiplaan on suures pildis kokku pandud järgmiselt. Mina, Mihkel ja Indrek lendame Benini ja üritame meie Sita Lodge pargitud auto sõidukorda sättida. Eero, kes alles jaanuari lõpus naaseb perereisilt Lõuna-Ameerikast, tuleb natukene hiljem järele, aga juba Nigeeriasse, kus me ta siis kuskilt lennujaamast üles korjame. Edasi peame natukeseks neljakesi Suzukisse ära mahtuma. Seda kuni Kamerunini, kus peaks ees olema juba mõned ajad tagasi sinna viidud ja seal ka arvele võetud Mazda kastikas. Või see, mis sellest peale mõnda aastat troopikas veel järel on. Aga kuna Inseneril on loodetavasti oma taskunuga kaasas, siis ei tohiks olla probleemi see auto uuesti liikuma saada. Edasi aga juba matkaks kahe autoga. Ja sealkandis juba on põnevaid riike, kuhu minna: Kaks Kongot, Kesk-Aafrika Vabariik, Gabon, Ekvatoriaal-Guinea, Angoola…. Ja nii kuni Kaplinna välja. Seda muidugi ideaaljuhul ja ilmselt mitte ühe hooga.
Kõige keerulisem lugu on Nigeeria viisaga. Tänasel päeval saab protsess alguse, ükskõik, millise saatkonnaga ka asju ajada, internetis taotluse täitmisega. Muidu väga mugav, aga komplitseerituks teeb asja see, et vajalik on ilmselt küllakutsuja. Vastavad andmed tuleb sisestada online-vormi ja see isik või ettevõte, kes sind kutsub peab veel ka saatkonda selle kutse saatma. Kiire googeldamine, kuidas sellises olukorras käituda, head vastust ei anna. Leian küll saidi, kus pakutakse vastavat küllakutsumise teenust 49 dollarit inimese kohta, aga eks need Nigeeriast tulevad pakkumised ole ju üsna kahtlased. Samas pole ka palju alternatiive.
Pea juba Nigeeria teemast paks, viskan pilgu peale Beninile, et ega seal miskit muutunud pole. Peame ju ka sinna riiki minemiseks eelnevalt viisa hankima. Viimati käis see protsess Togos üle interneti üsna sujuvalt. Selgub, et taotlemises muutusi ei ole ja viisa saab ette teha kuni 90 päeva. Seega on sobiv aeg juba käes.
Meile sobib kõige lihtsam 30 päeva ühekordse sisenemisega turismiviisa, mida saab teha mitmetähendusliku domeeninimega ametlikul saidil https://evisa.bj/ Viisa hind on 50 eurot, mitmekordse sisenemise korral aga 75 eurot.
Mingeid keerulisi küsimusi ei ole ja 1 (üks!) minut peale makse kinnitust saabub meil koos valmis viisaga. Tõesti kiire teenindus.
Üritan värskendada infot seoses Kameruni viisaga. Aastat viis tagasi saime vastava dokumendi korda aetud Rootsis Stockholmi Kameruni saatkonnas, aga kui proovin nüüd vastavat asutust internetist leida, siis algavad raskused. Tundub, et selline koht on oma uksed sulgenud või vähemasti avalikkusega enam sellisel kujul ei suhtle. Veel selgub, et alates mullu kevadest on ka see riik läinud üle e-viisale. Mis ühest küljest ju hea ja universaalne, kui aga hakata lähemalt vaatama, siis saab selgeks, et ees ootab paras katsumus. Koos taotlusega tuleb üles laadida üksjagu dokumente, millest mõni tekitab eriti palju küsimusi, et kuidas selline üldse genereerida.
Näiteks kohe esimene, kuidas tõestada reisi eesmärki? Kuna meil aga on oma mees Havannas, Ivo, siis laseme tal küllakutsed vormistada, ehk saab lihtsamalt hakkama.
Aga enne, kui Kameruni kallale asuda, peab Nigeeriaga ühele poole saama, sest muul juhul pole ka teisest kasu. Nigeeriast tänasel päeval juba ümber ei sõida, sest nii Niger kui Tšaad on hetkel vist täiesti välistatud.
Teen viisataotluse saidil https://portal.immigration.gov.ng. googlist tuleb ka mitmeid muid saite, aga see tundus mulle kõige ametlikum. Selleks, et taotlus saaks täidetud, on palju kohustuslikke välju seoses külla kutsujaga. Viisade kirjelduste juures pole küll otsesõnu mainitud, et turistil peaks ka kutsuja olema, aga kui hakkad taotlust täitma, siis ilma edasi ei saa. Lõpuks võtan riski ja tellin sellise dokumendi aadressilt destinali.com. Maksab 49 dollarit ja maksta saab kaardiga. Varsti tuleb meil, kus palutakse saata passi koopia ja reisikuupäevad. Siis on mõnda aega vaikus ja kannan juba vaikselt raha maha kui nigeeria petukirja kulu, aga võta näpust, tellitud paberid siiski saabuvad. Juhtub see 28 novembril. Küllakutse, kutsuja passikoopia ja veel ka majutuse paber kogu perioodi kohta. Need andmed võimaldavad online taotluse lõpuni vormistada. Sellele järgneb viisa eest tasumine. Küsitakse 60 USD, aga kui makset tegema hakkad, tuleb veel 20 taala teenustasu ka otsa. Mis vägisi kipub viitama sellel, et ikkagi olen kuhugi vahendaja lehele sattunud. Aga hilja juba selle üle juurelda. Protsessi lõpetab 1000 seki kandmine saatkonna arvele “teenuse” eest. Lõpuks on kõik tehtud ja tuleb ilmselt ootele jääda. Panen vastava info ka sõpradele edasi, et nemadki saaksid sarnase protsessi läbi teha, et siis juba Kameruni asjade kallale asuda.
06. detsember.
Oleme nüüd kolmekesi oma asjadega sinnamaale saanud, et dokumendid saatkonda saatmiseks peaksid koos olema. Eero stsenaarium on natukene teine, kuna tema lendab otse Brasiiliast Nigeeriasse ja plaanib oma viisa kuidagi Lagose lennujaamast hankida. Viimati hankisime Stockholmist viisasid, see oli umbes nelja aasta eest , kui Kameruni läksime. Tookord kasutasime DHL-i teenuseid ja see raha maitse tuleb tänagi meelde. Kuna Rootsi ikkagi siinsamas ja selle suunalist liiklust palju, otsustasin natuke ringi vaadata, et mis variandid veel on. Jäin suhtlema ühe sellise ettevõttega nagu HRX. Paaripäevase suhtluse tulemusel sain sellise pakkumise : Veohind: 78.98 eur + KM (üks suund). No aitäh, siis ikka juba DHL. Aga tuleb välja, et ka Omniva kaudu käib mingi kullervedu. Pakin meie paberid parima arusaama kohaselt sellisesse papkasse ja torman Järve keskuse postkontorisse.
On laupäev ja pool neli, kontor on neljani lahti. Seega jõuab. Selgub, et Omniva kuller EMS viib selle 465 grammi kaaluva paki kohale 4-6 (töö?)päeva jooksul ja maksab see lõbu 30 eurot. Kiire ajakalkulatsioon ütleb, et võiks sobida küll. Ostan igaks juhuks veel jõupaberist turvaümbriku ka.
Kameruni viisaga saab siis uuel aastal tegeletud. Läheb töösse, eks hoiab silma peal, kui kiiresti see pakk reaalselt kohale läheb. Millegipärast loodan, et isegi rutemini, mis nad sellega ikka nii kaua teevad?
Kameruni viisa asjad saavad alguse saidilt https://www.evisacam.cm/
Kuna Rootsis enam saatkonda ei ole, või vähemasti puudub igasugune värske info selle kohta, siis tuleb leida teine saatkond, kus viisad kätte saada. Selgub, et Eesti ja kaheksa muu Ida-Euroopa riigiga tegeleb Berliini saatkond. Koduleht https://www.ambacam.de/
Siin saab aimu ka ees ootavatest kulutustest
Meid rahuldab täiesti see kõige odavam variant. Saab korduvalt siseneda, mis annab võimaluse käia ära KAV-s ja tagasi tulla
Täna Vikerraadiot kuulates sattus kõrva Hendrik Relve saade, kus rääkis mingi tüüp, kes oli alles oktoobrikuus (juhul muidugi kui saade oli värske, mitte mõni varasema aasta kordus) rännanud mööda Nigerit ja Tšaadi. Kuulsin küll ainult saate lõpuosa, aga õnneks on meil nüüd ju ka järelkuulamine. Igatahes pani see mõtte liikuma võimalike marsruudimuutuste üle. Ja ilmselt peab eelnevalt välja käidud mõtte, et need riigid välistatud on, revisjoni saatma. Panen lingi ka:
https://vikerraadio.err.ee/1609531535/kuula-randajat-mart-altsooga-nigeris
12 detsember.
Tänaseks on jõudnud meie passid ja taotlused juba saatkonda. Postitöötaja poolt väljendatud hirm ja kalkulatsioon, et ei pruugi pakk isegi enne järgmist nädalat kohale jõuda (6 tööpäeva), õnneks ei realiseerunud. Seega võib sellist teenust kasutada küll. Kronoloogia tuli selline
Üsna pea saan juba ka telefonikõne saatkonnast. Justnagu minu dokumendipakist oleks puudu 1000 seki maksmist tõendav maksekorraldus. Sõprade omad olevat, minu aga mitte. Tean kindlalt, et see seal ümbrikus oli, sest enne pakkimist laotasin kõik dokumendid laiali ja ükshaaval pakkisin kõigi kolme asjad ära, et mingil juhul ei saaks tekkida olukorda, mis nüüd just juhtus. Tegin isegi pildi protsessist. Kvaliteet küll kehva, aga vasakpoolne tulp on minu paberid ja see ülemine ongi nn puuduv paber.
Aga no vaielda pole ju mõtet ja luban kohe meiliga puuduva paberi saata. Ja nii ka teen. Tegelane saatkonnast helistab veel korra ja küsib üle, kas ikka saatsin. Saatsin, saatsin. Uurin veel, et kas muud dokumendid on ok. Pidavat olema. Alles hiljem jään mõtlema, et oleks tore olnud paluda viisad enne jõule valmis teha. Äkki homme helistan tagasi.
Eero on samal ajal loobunud mõttest lennujaamas viisa kätte saada. Pidavat veel kallimaks minema + see, et väike määramatus jääb samuti üles. Aga erinevalt meist proovib ta 49 dollarit kokku hoida ja saatis eile oma paberid samuti kellegagi Rootsi poole teele. Veel paar huvitavat detaili. Millegipärast ei õnnestunud Eerol oma kahe kaardiga viisamakset sooritada, aga õnneks sai seda teha minu omaga. Kui minu viisa makse saajaks oli: “FGN-IMMIGRATION-NEWWOR ABUJA MUNICIP”, siis Eero maksel tuli väljavõttel saajaks “Access Bank Ikeja”. Loodetavasti läheb kõik ikka jonksu. See Nigeeria ikka üks kahtlane koht, sekeldused hakkavad juba kodus pihta.
13 detsember, reede.
Proovin täna korduvalt saatkonda helistada, iga kord olen automaatvastaja sõnul järjekorras esimene, aga toru keegi ei võta. Lõpuks loobun ja saadan üldmeilile kirja palvega, kui vähegi võimalik, meie viisad enne jõulupühi valmis küpsetada. Elab-näeb.
Teine uudis täna on see, et Kamerunist tulid küllakutsed ära. Välja näeb see templeid täis dokument sellisena.
Analoogne tähtis dokument on ka majutuse kohta
Olen viimasel ajal üritanud vaadata, millised on võimalused ülejäänud piirkonna riikidesse sisenemiseks. Angoola on viisavaba ja ülejäänud riikidesse on suurema või vähema peavaluga võimalik ikkagi sissesõiduviisa naaberriigist hankida. Erandiks on aga Kongo Demokraatlik Vabariik. Kuni veel eelmise aasta keskpaigani oli võimalik sinna saada viisa nii Brazzavillest ja Pointe Noirest Kongo vabariigis kui ka Banguist Kesk-Aafrika Vabariigis, siis viimased uudised nendelt vähestelt, kes sealkandis liiguvad, kõnelevad sellest, et enam viisasid nendes kohtades ei väljastata ja ainuke võimalus oleks viisa hankida Euroopast. Seda me ilmselt vägagi tõenäoliselt absurdse bürokraatia tõttu enam teha ei jõua. Kuna ilma Kongo DV-d läbimata alla lõuna poole pole võimalik sõita, siis on võimalik veel autot laevatada Angoola enklaavist Cabindast Angoolasse. Uurin veel internetist ja leian sellise uudise, et aasta 2025 alguses käivituvat eVisa ka Kongo DV viisa soovijatele. Elame-näeme, pole palju jäänud. Uudis ise on siin:
https://visasnews.com/en/dr-congo-the-electronic-visa-is-coming-in-2025/
On küll juba aktiivne ka internetilehekülg
Sellel on minu jaoks natuke segased sõnumid. Ühest küljest peaks nagu saama mingi lennujaama viisa, 7 päevaks, võimalusega pikenduseks. Lisaks on kirjas, et see kehtib kõikidel mere-maa-ja õhu ja järvepiiridel. Samas aga räägitakse viisa tüüpidest, millised on järgmised: “Specific flying visa, ordinary flying visa and flying visa for family visit.” Lisaks kõigele muule on tegemist ühe kalleima, kui mitte kõige kallima viisaga maailmas. eVisa maksab 300 USD ja selle alusel saab taotleda seda nn. Airport viisat, mis lisaks maksab veel 90 USD-d. Lisaks kindlasti mingid teenustasud jms, nagu juba praegu Nigeeria viisa puhul on näha. Jääb mulje, nagu see eviisa kehtiks ikkagi kõigil piiridel aga kui tahad lennukiga saabuda, siis tuleb veel lisaks maksta ja mingi eriviisa saada. Üsna kallis lõbu niisama katsetada, aga pole ka infot leida, kes seda juba teinud oleks.
Vägagi hiljaaegu ( leht alustas tööd 11 detsembril 2024!) on eVisa sisse viinud ka Tšaad. Selleks on järgmine lehekülg:
Viisa saamiseks on taaskord vaja hulka rohkem või vähem jaburaid pabereid
Huvitav, kui suur peaks olema viisa saamiseks vajalik sissetulek? Tšaad ise on üks maailma vaesemaid riike, kus keskmine kuupalk on 62 USD-d.
Aina rohkem hakkab tunduma, et Tšaad võiks samuti marsruudile kantud saada. Täna tuli Vikerraadiost järg eelise pühapäeva saatele “Kuula rändajat” ja selles kuuldu põhjal võiks järeldada, et selles riigis pole ka turvalisusega hullemini, kui kõikides ülejäänud ümbruskonna riikides.
https://vikerraadio.err.ee/1609538483/kuula-randajat-mart-altsooga-tsaadis
16 detsember.
Eero saab samuti saatkonnast telefonikõne, põhjuseks selle sama saatkonnale makstava 1000 SEKi maksmist tõendava paberi puudumine. Kusjuures ka Eero on kindel, et selle saatis. Üsna arusaamatu teema, aga ilmselt käib asja juurde.
17. detsember.
Täna pealelõunal saame kolmekesi (v.a. Eero, tema pass on ju eraldi) järjepanu kõned saatkonnast, et meie viisad on valmis. Kui keegi kolmas tuleb järgi, siis vaja kaasa anda volitus. Õnneks selline inimene ka leidub, kel homme hommikul võimalik juba tegeleda sellega. Ei tea, kas minu härdast saatkonda saadetud palvekirjast oli kasu või oleks need viisad ka niisama nii ruttu valmis saanud? Igatahes ähvardatud 10 päeva asemel kulus 4.
25. detsember.
Jõuluvana on ära käinud ja passid koos suure vaevaga hangitud viisadega on lõpuks käes. Eero omaga aga tekkisid mingid probleemid. Millised nimelt, pidi selguma saatkonna poolt saadedud meilis. Kas selline meil on juba tulnud, on teadmata, homme uurin.
Olen Kameruni e-viisa taotlusega jõudnud maksmise momenti. Aga siin tekib probleem. Niipea, kui klikin nupul “pay”, satun uuesti sisselogimise lehele. Proovin korduvalt, aga tulemus on sama. Proovin homme veelkord ja kui ei aita, siis ka telefoniga.
Telefoniga proovimine ei aita, sama jama. Kirjutan neile.
27 detsember.
Minu kirjale Kamerunist pole vastust tulnud. Ei saatkonnas ega ka eviisa lehel oleval numbril keegi ei vasta. Eks pühad ju ka, saatkondades meeldib neid eriti pidada. Tavaliselt on sellistes asutustes tähistamisel nii kodumaa kui asukohariigi pühad.
Eerole tuleb pass saatkonnast Omniva kulleriga koju. Seegi hea ja üllatav uudis. Aga natuke ka kaarte segav, sest tema viisa pikkuseks on ainult seitse päeva, mis vastab sellele ajale, milleks tal oli hotellibroneering tehtud. Et sellised bronnid ei maksa midagi, vahet ei ole kui pikaks ajaks teha, siis on see muidugi väike möödalask, mis seab meile kohe mingid raamid. Võib-olla saab seda ka riigis pikendada, samas pole meil muidugi aega eriti laialt käes. Selle omal käel toimetamisega Eero muidugi suurt midagi ei võitnud. 49 dollarit kutse eest jäi maksmata, passi tagasi saamise eest tuli jälle 30 euri maksta. Aga ok, nüüd vähemalt oleme mingi komplekti dokumentidega.
Teeme ka ühe vangerduse, nimelt läheb Suzuki Indreku nimele. Selle põhjuseks on asjaolu, et Kamerunis olev Mazda on samuti seal minu nimele arvele võetud ja kui me siis kahe autoga liigume võib tekkida piiridel probleem kahe auto ühele inimesele vormistamisega.
07 jaanuar. 2025
Vahepeal on asja natuke edasi aetud. Kameruni viisa eest maksta meil ei õnnestunud, vaatamata erinevate arvutite ja erinevate baruserite katsetamisele. Teine maksevõimalus saidil on aga mingisugune Kameruni enda maksesüsteem, mobile money või miskit sellist. Sellega justnagu õnnestuks ja jälle sai pöördutud meie mehe poole kohapeal. Esmaspäeval, 06-dal läks minu taotlus pilootprojektina maksmisele ja juba täna lõuna paiku on e-viisa käes. Tõsi, üsna nuditud variant, kehtib ainult veebruarikuu ja ilmselt ühekordne. Kuigi seda viimast infot kuskilt välja ei loe.. Näeb välja selline
Kui tegemist on tõesti ühekordset sisenemist lubava dokumendiga, siis ilmselt ei ole meil rohkem palju arutada, milliseid marsruute läbima hakata. Ilmselt ikka otse alla lõuna poole. Kuigi võiks võtta ka teatud riske ja liikuda ikkagi Kamerunist Tšaadi ja KAV-i kaudu Kongosse. Sel juhul oleks hea taotleda hoopis Kongosse mitmekordse sisenemisega viisat, saaks ka Gabonis käia. Ja kui juba viimasegi riigi viisa oleks mitmekordne, ei jääks ka Ekvatoriaal-Guineas käimata. Kuigi selline riikidesse sisse-välja saalimine võib Aafrikas üksjagu tüütu ja ajamahukas tegevus olla. Igasugustest kuludest piiril rääkimata.
Kui aga viisa võimaldaks mitmekordset sisenemist, siis oleme arutanud umbes järgmist ringi. See võimaldaks, juhul muidugi, kui autode olukord selleks põhjust annaks, parkida autod veel aastaks Ivo saiavabriku parklasse, et sealt viimsele teekonnale Kaplinna poole startida
11.01.2025
Natuke värskeid uudiseid Beninist