Aastakese planeeritud autoorienteerumine Kasahstanis hakkab teoks saama. Esimesed konkreetsed sammud plaani teostamiseks sai tehtud juba aastal 2018, septembri teisel nĂ€dalal. Siis tegime “maakuulamise” ja koostasime ning lĂ€bisime planeeritava marsruudi. Et tegemist on ikkagi kĂ”ikide vĂ”imalike juhtumiste maadega, siis ei saanud ka seekord ilma vahejuhtumiteta. KĂ”ige esimene ĂŒllatus ootas juba vene piiril, kus peale pikemat pusimist tuli ots kodupoole tagasi keerata, sest hiljaaegu jĂ”ustunud seadusemuudatuse tĂ”ttu ei olnud vĂ”imalik liisingus oleva autoga Venemaale siseneda. Teoreetiliselt oleks see kuidagi vĂ”imalik olnud, tasudes impordimaksudega ekvivalentse summa tolli arvele nö. pandiks. Taas Venemaalt vĂ€lja sĂ”ites lubatakse see summa paari kuu (!) jooksul tagasi kanda. Ja tegemist on ikkagi suurte numbritega, me oleks pidanud loovutama viiekohalise summa eurodes. Arusaadavalt jĂ€i see plaan katki. Et Rait oma autoga juba venes liikus, siis pikalt plaani pidada polnud vĂ”imalik ja esimene transpordivahend, mille puhul kĂ”ik sĂ”iduks vajalik korras oli, oli minu Fiat Ducato kaubik. MĂ”eldud-tehtud. Tahtsime veel Tartust second-handist pakiruumi mĂ”ne voodi vĂ”i paksu madratsi soetada, aga vĂ”ta nĂ€pust, nagu alati, siis kui vaja, ei ole vĂ”tta. Aga mingeid paksemaid matte ikka saime, nii, et magamistingimused sai ka loodud. Et kaubik mul isiklik, siis teine katse piiril lĂ€ks viperusteta ja aja kuludes saime ka Raidi kĂ€tte. Kuna meie masinad on siiski natuke erinevast kaalukategooriast, siis Kasahstanis lĂ€ks mingil hetkel meie tee lahku, mina Mihkliga jĂ€in teedele ja “teedele”, Rait lĂ€bis rohkem teedeta maastikku. Et esimest korda piirkonda siirdujatele aimu anda, mis neid ees ootamas on, siis lisan siia vĂ€ikese galerii 2018 sĂ”idust koos mĂ”ne kommentaariga. KĂ”igepealt Venemaa-Kasahstani piiriĂŒletus. Selliselt nĂ€evad vĂ€lja piirirajatised Astrahani ja AtĂ”rau vahelisel teel. Esimesel pildil on Venemaa pool,

siin aga Kasahstani pool.

Hobused nautimas veemÔnusid

Kohe peale piiriĂŒletust saab ka tunda kohalikke teeolusid. Asfaldi seisukord on nii hull, et parem on sĂ”ida tee kĂ”rval tolmus.. Tegelikult on suured maanteed Kasahstanis peaaegu tĂ€ies ulatuses renoveeritud ja sellised lĂ”igud on ĂŒksikud. RĂ”hutan, suured maanteed. VĂ€hema tĂ€htsusega teed on veel hullemas seisus…

KÀepÀrastest vahenditest tara

et kaamelid teele hulkuma ei pÀÀseks..)

SissesÔit Dossori asulasse

Kaameli kui kĂ”rbelaeva ja tĂ€htsa kodulooma sĂŒmboolika on siinses piirkonnas valdav

Ăldse torkab siin avara ja lageda maastikuga piirkonnas kĂ”ik hĂ€sti silma, varjatuks ei jÀÀ suurt miskit.

Reisirongiliiklus kui ilmselt mitte primaarne raudteeettevÔtete jaoks, kÀib suhteliselt vÀsinudilmeliste nÔukogudeaegsete vagunitega. Koosseisud on aga vahest vÀga pikad. Nagu lÀbitavad vahemaadki

Kaubarongid nÀevad aga hoopis paremad vÀlja

Selliseks muutub aga tee pÀrast renoveerimisprotsessi

Et mĂ€lu on kĂŒll hea, aga kahjuks lĂŒhike, siis tuleb jooksvalt ( loe:sĂ”itvalt) ka ĂŒlestĂ€hendusi teha

Kaspia mere pĂ”hjakallas moodustab Kaspia madaliku ja maapind on siin eriti sile, lage ja ariidne. Taimekasv on pea olematu ja temperatuurid suvel vĂ€ga kĂ”rged. Sadu kilomeetreid on esmapilgul ĂŒsna ĂŒheĂŒlbalist maastikku, vahest mĂ”ni tuulispask tolmu keerutamas

Aga ajapikku muutub reljeef lainelisemaks

ja tekivad esimesed mÀekesed

Kui on, mida kaitsta, siis on ka kaitseala

Kaspia alamik on oma 200000 km2-ga maailma suurim omataoline. Viit teeserval juhatab selle sĂŒgavaimasse punkti

söögipaus

improviseeritud matkaköögis

ja kohvipaus

Teatraalne sisenemine Fort-Shevtshenkosse. Selles asulas teeme pikema peatuse ja kÀime rannas ning sadamas

astmed, mille olemus vajab veel selgitamist

MÀlestusmÀrk kohalikule vabadusvÔitlejale Mustafa Shokaile


Lihapood

koduloom jalutama pÀÀsenud

erinevad nÀgemused kinnisvaraarenduse vallas. kÔigepealt modernne

ja siin traditsionaalne lÀhenemine

Kiirtoidurestoran rannas, kahjuks hetkel suletud

sest ka rannas pole kedagi. vÔi siis pole rannas kedagi, sest restoran on suletud..

Mihkel esmapilgul arusaamatus asendis

aga konnaperspektiiv annab aimu mitmekĂŒlgsest limukafaunast, mille uurimisse Misha end pĂŒhendanud on

sellised on tÀnavad Fort-Shevtshenkos

ja sellised inimesed

pĂŒhakodasid on siin ajaloo keerdkĂ€ikude tĂ”ttu erinevaid

argipÀeval inimesi nende juures eriti ei mÀrka

sadamas aga tegevus kÀib tÀie hooga

KazMunaiGaz, kui ilmselt kĂ”ige suurem ja kaasaegsem tanklakett siin riigis, tasub alati kĂŒlastamist ja paagid kurguni tĂ€itmist, sest vahemaad on suured ja piisav kĂŒtusevaru paagis annab alati meelerahu..

Fort-Shevcchenkost vÔtame suuna otse itta, kruusateele. Siin saab nÀha kÔiki kohalikke kariloomi

aga ka hunnituid vaateid piiritule avarusele

ja sÀlkorgudele mere vahetus lÀheduses

ĂŒhte neist teeme ka sissepĂ”ike


Kogu see tee ja maastik aga on niivĂ”rd kuiv ja peenetolmuline, et isegi imepisikestest augukestest imendub seda sisse ja Ă”htuks on olukord kaubaruumis selline, nagu oleks seal plahvatanud ĂŒks big-bagi tĂ€is tsementi..


Vahest, imeharva, voolab ĂŒle tee ka ojake

reeglina aga on maapind tÀiest kuiv.

Teid ehitada on siinkandis olnud suhteliselt lihtne. NĂ€htavus ka hea, saab otse sihi seada isegi ilma instrumentideta. Ka teetammi materjali ei ole vaja kaugelt kohale vedada, tuleb lihtsalt teeservadest keskele kokku tĂ”sta…

Et liiga ĂŒksluiseks ei muutuks, siis on vahepeal pĂŒstitatud meeleolukaid vĂ€ravakesi ja asulasilte

(Kodu)loomad on siin vÀga suure au sees, eks kasahhid ole samuti loodusrahvas, kelle elus loomad vÀga suurt rolli on mÀnginud ja mÀngivad tÀnapÀevalgi

Siin asula, mille nime vÔib eelmiselt pildilt vÀlja veerida

Et on sĂŒgis, saab maitsvaid, kohapeal kasvanud vilju ĂŒlisoodsalt otse teeservast soetada







Talveks söödavarumisele on mobiliseeritud iga sÔiduk




NĂ”ukogudeaegset industriaalarhitektuuri on siin-seal veel mĂ€rgata, tööstuslinnade ĂŒmber muidugi rohkem. Ănneks oli tolleaegne ehituskvaliteet madal ja ilmselt sajanditeks sellised monstrumid maastikku risustama ei jÀÀ..







ja taas suundume juba lÀbitud asula poole..




esimesed sammud uue elamurajooni loomisel





Liikluseeskirjad selged!





Ăöbisime stepis ja tegime selle vea, et jĂ€tsime Ă”ue koti toiduainetega. Hommikuks oli selle sisu mööda ilma laiali veetud

Nagu igal pool mujalgi, on ka siin ajalugu keeruline ja selle keerdkĂ€igud kajastuvad tĂ€napĂ€evalgi vastuoludena ja kĂ”rvalt vaatajana jÀÀb mulje, et oma kaasaegset identiteeti alles otsitakse. Ăhest kĂŒljest on kĂ”ik rahvuslik-patriootlik, samas on kĂ”ikjal veel mĂ€rgata ka selle rahvusluse vastast sĂŒmboolikat. Nii on lood ka allpool nĂ€ha oleval plakatil punase viisnurgaga.



LÔpuks on ring tÀis ja jÔuame tagasi AtÔrausse

seega saabume Euroopasse. Kokkuleppeliselt eraldab kahte maailmajagu siin Uraali jÔgi

LÀÀnde liikujate jaoks vasakut kĂ€tt kohe peale ringteed jÀÀb kohalik vaste Lidlile vĂ”i kodusele sÀÀstumarketile, kus saab soodsalt varusid tĂ€iendada. Selle ees putkakeses aga mĂŒĂŒakse erineva sisuga vĂ€rskeid ja maitsvaid pirukaid – samsasid. Soovitaks kĂ”igil seal peatus teha ja ĂŒht-teist kaasa osta.

sellised kolmnurkse pÔhiplaaniga need maitsvad saiakesed ongi

AtĂ”raust edasi liigume mitte tuldud teed pidi Astrahani poole, vaid ĂŒles, pĂ”hjapoole, Uralski (Oral) peale.

Muidu kuival ja pruunikskĂ”rbenud maastikul torkab hĂ€sti silma golfimuru sarnane muru politseijaoskonna ĂŒmber

Suurte vahemaade ja puuduliku tehnilise abi tÔttu tuleb suureks kasuks, kui elementaarsete ette tulevate viperustega jooksvalt ise hakkama saab


Lahkunuid austatakse siinses kultuuris vÀga ja tihti on mulje, et viimsel teekonnal saavad surnud puhata paremates tingimustes, kui eluajal




Tegemist ei ole tegusÔnaga vaid ikka nimisÔnaga..! JÔuame suupÀrasema nimega Uralskisse

Siit, enne linna sisenemist, saame keerata vasakule Samaara peale.

Tee kuni piirini on poolenisti vĂ€lja ehitatud ja töö kĂ€ib. 2019 aastal saab ilmselt kohale tĂ€iesti uut teed pidi. Piiril ootab ees ca 5 autost koosnev jĂ€rjekord. Viisaka inimesena vĂ”tan sappa. Möödub auto, liigub otse tĂ”kkepuu taha ja saab ka piirile. MĂ”ne aja pĂ€rast teine. JĂ€rjekord aga ei liigu teps mitte. LĂ€hen siis uurima ja ilma pikema jututa saan ka kohe letti. Ei riski isegi kĂŒsida, et miks neid jĂ€rjekorras seisjaid, valdavalt usbekke, piirile ei lasta..

PiiriĂŒletus möödub mĂ€rkimisvÀÀrsete vahejuhtumiteta. Peale piiri aga valmistab suure pettumuse olematu kvaliteediga asfalttee. Ja seda ikka pikalt, pikalt..

veel ĂŒks nĂ€ide. Kusjuures pildilt on raske aru saada, kui kehva tegelikult sellisel teel sĂ”ita on

Kirsanov

Tihti satun mĂ”tlema, et milles on asi. Siiani on siinmail suure au sees sĂŒmbolid, mis pĂ”hjustasid tohutuid kannatusi ja tagasiminekut pikkade aastate vĂ€ltel, keegi aga maha vĂ”tma neid ei kiirusta. MĂ”ned toovad veel lilligi..

LĂ”puks muutub ka tee heaks ja edasi kimame juba ĂŒhe jutiga kodu poole. Rait on vĂ€ikese kummiga tagapool sĂ”itmas.