Peale pikka ootamist ja ootamist on lõpuks “Grande Argentina” nimeline alus võtnud pardale ühe Mazda, seljatanud koroonakarantiini ja asunud seilama kauge Kameruni poole. Meie jaoks kahjuks nädala jagu liiga hilja, sest ETA ehk arvatatav saabumisaeg on 26 detsember, viisatingimused aga eeldasid sisenemist riiki enne 21 detsembrit ja jõule ei tahaks ka praegu palmi all veeta. Nii saigi lennupiletid ostetud väljumisega 09 detsembril. Loodetavasti õnnestub asjad viia nii kaugele, et auto ikkagi maha laaditakse ja ka ära vormistatakse. Kuidas küll, seda veel ei tea..
09. detsember.
Reisiplaan on järgmine: Tallinkiga Helsingisse, Vantaa kaudu lennukiga Stockholmi. Edasi öise lennuga Addis Ababasse Etioopias ja sealt juba Kameruni. Kõigepealt vahemaandumine pealinnas Yaoundes, siis edasi Doualasse. Kohal, juhul kui kõik laabub, homme, 10 detsembril, kell üks päeval.
Üritan hommikul internetis boarding-passe vormistada ja satun selle käigus huvitavale informatsioonile. Nimelt selgub, et lennupiletitega kaasneb ka päris tõhus (vähemalt paberil) kaitse seoses covidiga.
Eesti reisikindlustused on väga tõrksad covidist tekkida võivaid lisakulusid katma. Minu tradistiooniline reisikindlustus Seesamis igatahes seda laadi kulusid ei kata ja hakkab tekkima küsimus eraldi reisikindlustuse ostmise mõttekusest.
Aga pardakaartide vormistamine lõppes arusaamatu erroriga. Proovin hiljem uuesti.
Hommik Tallinnas on külm – 8° C ja selge. Sõidame 10.30 väljuva Stariga. Rahvast on vähe. Paigutame endid kohvikusse istuma ja veedame aega hommikusöögiga
Helsingis tuntakse kõikide maaletulijate reisi põhjuste vastu huvi. Lennukipiletite ettenäitamine loetakse piisavaks põhjenduseks, et meid maale lubada
Lennujaamas pole palju rahvast ja need kes on, pole valdavas enamuses kohalikku rassi.
Lende on siiski üksjagu
Aega väljalennuni jääb meil ca. 2,5 tundi. Pakime kaks kotti üheks – kaasas meil eriti midagi ei ole, kui välja arvata (suveniir)kaubad toidupoest – ja jääme ootama, millal avatakse lett pagasiloovutuseks
Lõpuks see aeg ka kätte jõuab. Selgub, et personaalse teeninduse vääriliseks peetakse ainult igasugu VIPe, klubide liikmeid ja püsikliente, muud tegelased, nende seas ka meie, peavad ennast iseteenindama. Vastav masin sööb küll reserveeringu numbri, skaneerib mu passi, aga siis väljastab errori ja saadab meid “henkilökunnan” jutule. Liigume tagasi vip-klienditeenindaja juurde ja seekord võetakse meid kuulda.
Oleks kohe võinud meie 15kg koti vastu võtta, nagunii parasjagu kedagi teist ei oodanud järjekorras. Pagas saadetakse otse Doualasse, ise peame aga Rootsis uuesti reisile registreerima.
Turvakontroll õnnestub esimesel katsel ja suurema söömaga mehed saavad kohe restorani minna.
Hotdog taldrikul variant
Osa kaubanduspindadest on samuti suletud.
Meie värav on 19A, mis asub maa tasapinnal ja õige aja lähenedes liigume sinna meiegi. Siin on mugavalt palju istekohti, mis kõik on varustatud elektrikontaktidega. Kohaliku elanikkonna esindajaid pole ühtegi näha, ainult mõned sellised eksemplarid suundusid Oulu lennukile..
16.50 oleme peale lühikest bussisõitu lennukis, mis on pisike ja propelleritega ning saab üsna täis.
Lendu opereeerib Xfly, mis kuulub Regional Jet OÜ-le, mis omakorda kuulub Nordicale ja LOTile ja lennatakse SASi nime all. Kaunis segane värk, ilmselt saaks kahjunõude esitamine olema paras peavalu, kui juhtumisi vaja peaks minema.
Lennul saab vist osta mingeid snäkke ja juua, aga täpselt ei tea, sest mõnda aega saab tukutud. Saabume veerand seitse, kohaliku aja järgi veerand kuus. Saame taas bussiga sõita, seekord koos rootslastega..
Kuigi siit väljub samuti üksjagu lende
on inimesi kaunis hõredalt. Kui Soomes olid kõigil maskid ees, siis siin ainult umbes pooltel, seda ka teenindava personali hulgas..
Pole päris selge, kuidas Ethiopian Air oma kliente toitlustab ja seetõttu on parem enne väljalendu kõht täis süüa. Valikuvõimalusi palju ei ole. Teeme seda jõuluehtes burgerikioskis
ja loomulikult ostame burkse
Pärast hea leiba luusse lasta
Selleks et pääseda meid huvitava väravani, tuleb läbida passikontroll. Ikkagi väljume EUst. Aga selliseid lende paistab, et rohkem polegi ja seetõttu avatakse KПП alles poole kaheksast.
Varem välja kuulutatud ajal passe kontrollima ka hakatakse. Selgub, et peale passikontrolli läbimist pole mingit võimalust check-ini teha, Helsingis aga meile seda ei võimaldatud ja nii tulebki uuesti väljuda, minna läbi saabumiste sektori uuesti väljumiste poolele. Sellega kaasnevad muidugi ka uued turva- ja passikontrollid. Proovin veel internetis Ethiopian Airi äppis vajalikku toimingut sooritada, aga nagu ennegi, lõppeb see errori teatega. Lõpuks kohal, selgub, et järjekord on tohutu, lennuk tuleb ilmselt ääreni täis ja kõige lõpuks on aegagi jäänud ainult tund. Ka self-check-ini kioskitest pole tolku. Hakkame passima.
Lennuki plaanipärane väljumisaeg peaks olema 20.50. Natuke enne seda aega jõuame letti. Kuna meil pagasit pole siis tädi arvab, et oleksime ka otse väravasse minna, kuna meil ilmselt õnnestus äpis ikkagi ennast sisse tšekkida. Aga nüüd saame ka paberil pardakaardid. Ja need on asjad, mis avavad siin väravaid. Lisaks passidele uuritakse ka meie covidi teste päris põhjalikult. Peale meid jäid veel mõned inimesed seisma. Liigume tagasi gate 62F poole, tehes teel ka turva- ja passikontrolli. Passi kontrollivale ametnikule toob millegipärast Douala lõppsihtkohana muige näole.
Janu on ja juua ei ole enam võimalik osta, õnneks saab seda otse koridorist
Mõni minut üheksa läbi astume lennukisse. Neid sisenemisi seirab vormis kriminaalpolitseinik
Nagu arvata oligi, tuleb lennuk täis
Minu istekoht on 23L otse akna all, Indrekul aga 33C koridori pool
Valdav enamus reisijaid on tõmmud. Poole kümneks pole veel märkigi, et saaksime liikuma. Keegi köhib mõni rida eespool südamest. Lõpuks hakatakse tekke jagama. Keeldun, sest vähemalt hetkel on küll hirmus palav ja umbne, nihutan maski natuke alla, et nina välja jääks, muidu ei saa üldse hingata.
Vaatan silmanurgast, et naaber, must kui öö, loeb telefonist midagi soome keeles. Üldse on meiega Helsingist lennanuid siin mitmeid näha. Olgu muuga kuidas on, aga kohaliku maa keele selgeks õppimisega saavad need tegelased küll paljudele teistele teistes maades eeskujuks olla.
Lõpuks hakkab valjuhääldis naisehääl midagi rääkima. Läbi laste kisa ja üldise melu pole aru saada isegi, mis keeles parasjagu räägitakse, rääkimata sisust.
Järgmisena jagatakse kõrvaklappe. Kuna eesistme seljatoes on telekas, siis võivad need praktiliseks osutuda
Lõpuks, tund pärast sõiduplaanijärgset aega, hakkame ruleerima.
Mõne aja pärast pakutakse süüa. Kurtmiseks pole põhjust.
Natukse aja pärast tuleb ka praad
Peale sööki vaatan ära poolteist filmi ja siis üritan magada. Kogu lend kestab natuke üle seitsme tunni ja 6 paiku eesti aja järgi oleme maas. Nagu tihti, on ka selle lennukompanii lennukitel nimed. See, millega äsja saabusime, kannab “Mother Teresa” nime
Siinne lennujaam on elav transiidikeskus ja seetõttu moodustavad enamuse reisijatest edasisõitjad. Et pääseda väljuvate lendude alale, tuleb läbida turvakontroll. Sellele eelneb Browni liikumises rasvane järjekord, mis korrastub piiretest moodustatud labürindis turvakontrolli alale lähenedes
Kogu see protseduur võtab parasjagu aega Nii juhtubki, et liigume läbi tualeti otse teisele lennukile, mis peaks väljuma kohaliku aja järgi 9.00. Aeg siin on eesti omast tund aega ees.
Telefon teavitab oma kasutamisega seotud ohtudest järgmiselt
Tere tulemast Etioopiasse! Väljuv kõne 5.40 EUR/min, vastuvõetav kõne 2.40 EUR/min. SMS-i/MMS-i hind 0.60 EUR. Andmeside hind 20.58 EUR/MB. Hind sisaldab käibemaksu.
Eriti meeldib mulle selle asja juures taaskord andmeside hind. Kui keegi uuriks välja, mis põhjusel maksab GB netti roamingus 20.580.- (kakskümmend tuhat viissada kaheksakümmend eurot ja 00 senti), muidu aga umbes euro, siis ilmselt võiks selle eest Pulizeri saada!
Selline on lennujaamahoone väljast
Kella üheksaks olen juba istumas, seekord kohal 20F, mis on täpselt 9 istmest koosneva rea keskel, varustatuna reisijatele jagatava odekolonnipudeliga
Mõne aja pärast jagataks näkse ja juua
Seejärel aga lõunasöök
Kell 11 maandume Yaundes. Aplaus on tugev. Tegemist on vahemaandumisega ja lennukist väljuma ei pea, kui just sinu peatus ei ole. Meie oma ei ole, aga paljude oma paistab olevat
Lennukisse jääb ajutiselt rahvast päris hõredalt. Yaunde ikkagi pealinn. Tegelikult võiksime samuti siin väljuda, on ju meie kontakt Ivogi siin, aga pagas on juba Doualasse lähetatud. Kogu lennuki peale, aga see on suur lennuk, Boeing 777-200, näen peale meie veel ainult kahte valget inimest.
Aga tühjaks lennuk ei jää- tulevad hoopis uued reisijad ja 12.40 alustame taas õhkutõusu. Seekordne lend ei tule pikk – 13. 10 oleme juba maandunud Doualas.
Kõigepealt vaatab mingi ametnik viisa olemasolu passis ja siis tuleb pikk ja aeglaselt edenev järjekord koroonaeksamineerimisele. Selleks tarbeks saab täitmiseks prantsusekeelse fiche.
Hirmus palav on, aga lõpuks hoones sees, püüab konditsioneer mõne kraadi jahedamat tempi hoida. Kõigepealt registreerimine
ja siis proovivõtt
See viimane on kergelt ebameeldiv nagu ikka. Eriti veel selles sõõrmes, mis parasjagu tatine ja umbes.
Paistab, et tulemused saab jooksvalt teada ja seni tuleb neid ootesaalis istudes oodata, kuni hõigatakse fiche ülaossa kritseldatud järjekorranumber. Jääb loota, et seda tehakse inglise keeles, vähemalt meie puhul.
Umbes poole tunni pärast nikerdan ennast leti juurde, kus tulemusi vormistatakse. Kuna sinna nikerdavad end kõik ja väga harva kui kedagi välja hüütakse, sest selleks ei jää mitteväljahõigatute aktiivse tegevuse tõttu lihtsalt vaba aega. Tulemused on positiivsed st. negatiivsed. Selle kohta väljastatakse ka vastav sertifikaat
Edasi tuleb täita migratsioonikaart ja vastavas kioskis ette näidata oma kollane pass. Siin võetakse ära ka esimesena täitmiseks antud covidi-fisce
Sellele järgneb passikontroll.
Selle käigus tehakse pilti ja võetakse sõrmejäljed aga lolle küsimusi ei esitata. Üldse midagi ei küsita. Enamik inimesi jalutab aga sellest passikontrollist vasakult piki koridori lihtsalt mööda, mida meie endale ilmselt lubada ei saa.
Lõpuks jõuame ka pagasini, mis kenasti lindi kõrvale maha tõstetud.
Minu eesti telefon siin võrku ei lähe ja niikuinii oleks selle kasutamine arulagedalt kallis. Ostame kohaliku SIMi
Edasi väljume juba jaamahoonest, teatud vilumusega igasugu rahavahetajaid, taksojuhte ning muid asjamehi ignoreerides ja võtame suuna mitte kaugel asuva aguli poole, et natuke midagi süüa ja kohalejõudmise puhul väikse õllegi juua. Selle valik polegi nii väike ja lüüakse kohe näidised letti.
Söögi kohta öeldakse, et neil on ainult “local”. Mis seal ikka, proovime ära
Selline mannapudru välimusega ja mitte eriti maitsev valge ollus koos mingi kanadetailiga, arusaamatu millisega, igatahes ilma lihata osast + mereadrusalat. Maksab see kõik kokku järgmiselt
Keha kinnitatud, suundume linna öömaja otsima ja edasisi tegevusi planeerima. Selleks organiseerib sööklatädi meile takso, väidetavalt oma venna, nagu ikka ja viiakse meid kesklinna mingi hotelli juurde. Ja nagu tavaliselt saab algselt 1000 raha peale kokku lepitud sõidust paar korda kallim..
Hotelliks on Somatel, mille letihinnad on meile täiesti vastukarva. Aga õnneks on hinnad läbirääkimiste küsimus ja saame need paika reguleerida.
Fuajee
Kompleksi kuulub ka kergelt häguse veega bassein
Aafrika standard on üks lai voodi numbri kohta. Käime kahte vaatamas ja valikut endalegi täielikult põhjendamata võtame kallima variandi.
Võib-olla avaldas mõju see asjaolu, et toas on ikkagi aken. Mis siis, et kuhugi sahti
Ja sanitaarruum. Koos prill-laua ja
elavnurgaga.
Peale väikest puhkust liigume õhtusele linnaga tutvumise ringile.
Käime ka paaris suuremas poes, et tutvuda pakutavaga
Tuleb tõdeda, et kaubapuudust ei ole
Peaasi et raha oleks
Muude eesmärkide seas on ka kohaliku juuksurisalongi külastamine. Palju neid silma ei hakka ja nii pole ka valikut, kasutame esimese ettejuhtuva teenuseid.
Unustame kõige tähtsama põhitõe siin, et enne ükskõik millist tehingut tehes tuleb tingimused ja hinnad kokku leppida ja seda võimalikult täpselt ja üheseltmõistetavalt. Karistuse hooletuse eest saame loomulikult valusa ja rahalise
Et seljataga on pooleteistööpäevane lennureis, siis oleks vaja puhkama minna. Ostame veel üht-teist tanklast kaasa ja võtame tagasiteeks takso. Kütusehinnad jäävad siin riigis sellistele tasemetele: 1 eur = 655 kohalikku
Kaardil näeb meie väike patseerimine kuidagi nii välja
