Jussi loodusrada 2024.

Margus kutsus talvisele jalutuskäigule lumisesse metsa. Pühapäeval 21 jaanuaril. Jussi loodusrajale. 8 kilomeetrit. Mis see siis ikka ära pole. Viimane 1,2 km pole aga sahka näinud ja bussiga kohale sõitmine on üsna riskantne tegevus. Õnnestub. Allpool väike galerii ilma pikemate kommentaarideta. Aega napib.

Kokkusaamise kohaks on Koerasilla parkla ja kellaajaks pool üksteist

Jõuan kohale esimesena

Hakkan ajaviiteks teistele vastu kõndima, Margus ütles, et parkisid auto igaks juhuks poolel maa peale ära. Tee kulgeb piki sõjaväe harjutusala piiri

Seda saab ka teatud vahemaade tagant paigutatud siltidelt lugeda

Lõpuks on Margus ja sõbrad kohal ja matk saab alata. Esimesed meetrid kulgeb tee piki lodumetsa. Lumesaan on raja ette teinud, aga väga suured massid siit igatahes läbi pole jalutanud

Sild üle Soodla jõe

Jõgi ise aga paksu lumevaiba all ainult aimatav

Üle jõe algab suur lage ala, mida ka Jussi nõmmeks kutsutakse. Selles punktis hargneb rada kaheks ja tuleb valida, kas ringi tahta teha päri- või vastupäeva. Meie otsustame selle viimase kasuks.

Maapind on ebatasane ja kohati lumest üsna puhtaks puhutud. See tähendab aga, et madalamates kohtades on see-eest võimalik päris sügavasti lumme uppuda

Et lontsijal üksluine ei hakkaks, on vahepeal võimalik ka meeleolukat lugemist tarbida

Lõpuks keerab rada tuuliselt nõmmelt metsa vahele

Esimene järv on Jussi Linajärv. Paksu lumevaiba all võiks vabalt ka põld olla, suurt vahet poleks märgata.

Veerand tunni pärast jõuame Jussi Pikkjärve äärde, mis, nagu nimigi ütleb, on pikliku kujuga.

Nagu maanteedki on ka metsarajad mitmeti tähistatud ja ühel trassil võib korraga mitu erinevat rada kulgeda. Nii siingi. Lisaks lokaalsele matkarajale on tegu ka osaga suuremast, üleriigilisest trassist

Puude vahelt hakkab paistma Jussi Kõverjärv

Rada kulgebki nüüd poolkaares ümber Kõverjärve

Suvel saab siin ilmselt laudteed mööda kõndida. Sellest võib aru saada, kui rajalt natuke kõrvale astudes jalg kaunis sügavale ära vajub ja niiviisi ka vahest laua serva paljastab.

Kõverjärve lõunasopp, ümber mille kulgev rada taas põhjasuunda keerab

Vaade Kõverjärve katvale lumevaibale trepimademelt

Kõverjärve trepp alt üles

ja ülevalt alla vaates. Lund on piisavalt, et trepil liikumine oleks üsna ohtlik tegevus

Trepp toob matkaja kõrgele oosi otsa, kus puude vahelt paistab talvine lage Jussi raba

Järvekeste juures on aeg-ajalt ka mõni, peaasjalikult taimestikku tutvustav infotahvel

Maastik on siin üsna “mägine” ja kalded päris järsud, mõne nõlva peal on suisa tegemist, et mitte alla libiseda

Järvedest suurim, Jussi Suurjärv

Purre üle Suurjärve ja Väinjärve ühendava kraavi

Vaade purdelt Väinjärve suunas

ja Suurjärve poole

Kella 13.00-ks jõuame RMK Jussi telkimisala juurde

Saab siin päris kenasti näiteks lõunapausi pidada ja liha küpsetada. Ei tea, mispärast seda siin keegi talvel teha pole tahtnud, tegevusjäljed puuduvad.

Natuke selgitavat teksti

Otse telkimisala taga on Väinjärv. Mulje on selline, et suvisel ajal on siin ka ujumiskoht

Siin jõuavad meile järele ka esimesed täna nähtud matkajad

Raja viimased kilomeetrid kulgevad taas mööda lagedat nõmme. Tuul on tõusnud ja kuigi külmakraade palju ei ole, siis külmatunnet tekitab see siiski.

Mõne aja pärast hakkab ka lund sadama. Kauguses on märgata veel gruppi inimesi rajale suundumas

Kell 14.10 oleme lõpuks raja alguspunktis tagasi. Vahepeal on ka paar autot siia lisandunud

Enne suurele teele tagasi jõudmist jääb vasakut kätt endine vene sõjaväe kpp või siis see, mis sellest veel järel on. Või vähemasti nii tundub. Oli ju see ala siin kõik sõjaväe kontrolli all ja võõral siia asja polnud.