Hommikusööki saab Green Hotellis poole seitsmest. Raidid juba söövad, kui ma veerand kaheksa laekun.
Teises hotellis homnikusöökidega nii nobedasti ei lähe. Kokatädi on üksi ja kõigile korraga valmistada ei jõua.
Eks selle hotelliga siin ole muidki naljakaid seiku. Ühes toas on konditsioneer, aga juhe pistikusse ei ulatu..
Tegelikult on sellised vahepalad, vähemalt minu jaoks, just sellised, mis teevad ühe reisi meeldejäävaks ja põnevaks. Kui kõik oleks kogu aeg korras ja etteaimatav nagu kodus, siis poleks pooltki nii huvitav. Mingil hetkel võib mõni asi natukene rahulolematust tekitada, aga tagantjärele on just sellised asjad need, mis meelde tulevad ja nalja teevad ning mida saab ka edasi rääkida.Lahkume Atõraust poole kümne paiku, olles eelnevalt külastanud linna piiril asuvat toidupoodi.Maantee kuni Aktauni on uus, sirge ja sile. See tähendab, et sõita saab kiiresti. Ja veel seda, et kiiresti sõitmine on ka maksustatud. Maksuhaldureid on teedel päris mitmeid ja oma osa annavad fondi nii mitmedki sõitjad.Uudiseid teelt.Mitsubishil esisillast õli väljas ja sõit simmerit vahetama. Cherokeel poolteljeprobleemid. Samuti remont. Beyneu sissesõidul lasen Heliose tanklas paagi triiki. Siin kohtab veel ųhte Mongolrally ekipaaži UK-st. Vahetame paar sõna ja küsin Brexiti-uudiseid. Selle peale vastatakse et “we hate brexit”.Edasi käime hotellid läbi, et veenduda broneeringute korrasolus.Veel toidupood ja kingapood. Saan uhked uued jalavarjud.Ja siis minekut stardi poole.Linnavahel on juba ka meie rahvast liikumas.Teel starti jõuame järele Aarele Patroliga, kes see raks esimene. Jõuame starti kell 16.00 ja kohe tulevad ka Nurgad.Esimene start lükkub poole viieks ja aja tõmbame kolme tunni peale, et mitte pimeda peale ei jääks.16.20 saabub starti roheline LC 90.16.27 on kohal Defekas ja Ford.Esimesena stardib Aare &Co Patrolil.Järgmisena Toyota 90NurgadDefenderFord RangerHiLux, stardib 16.55Hetkel rohkem autosid polegi, aga kolm autot +1 on silmapiiril tulemas.FronteraPunane PatrolDisco IInelijooksjaJälle on autod otsas. Puudu on veel neli – Silverado, Cherokee, Mitsu ja Nissan. Selgub, et neil veel Beyneuni jupp maad sôita ja see otsistab asja. Täna nad enam stepirajale ei jõua ja suunduvad otse laagriplatsi. Seega saame ka liikuma.Nüüd tuleb ka meil väike navigeerimisülesanne lahendada. Nimelt eraldab meid laagrist raudtee, millest on vaja üle saada. Aga õnnestub päris hãsti, satume just õiges suunas kulgevatele jälgedele.
Laager on plaanitud steppi ühe loomakasvataja juurde, aga peremeest pole kodus, on ainult usbekkidest sulased, kes kiduras vene keeles seletavad, et parem on natuke eemale laagrisse minna, kuna hobused ja kariloomad võivad uudistama tulla ja ka tolmu üles keerutada.
Teemegi siis laagriplatsiks natuke eemal oleva künka. Ja üsna-üsna pea paistab silmapiiril auto, tolmujutt järel. Kohale jõuab Tiit, ajaga 2.57 ja läbitud kolm punkti. Suurepärane tulemus! Järgmisena saabuvad Nurgad. Olid nemad sattunud nafta – ja gaasitööstuse hiiglasliku masinavärgi hammasrataste vahele ja sellest pääsemiseks tuli kasutada võlujooki lühendiga VT. Peatselt saabub veel saatusekaaslasi, kes kõik lõksu olid püütud. Ainult LC90 pääses puhta nahaga. Aga ühes olid kõik ühel meelel – väisatud punktid olid kuhjaga külastamist väärt. Peale 23.00- i jõuab Aare. Aga neljasest “remondipundist” pole endiselt kippi ega kõppu. Kuna puudub telefoniside, pole kuidagi võimalik ka tuvastada, kus nad asuvad. Päev on pikk ja peale esimeste emotsioonide raugemist hakkab väsimus tunda andma.