TĂ€na on reede ja siinses maailmas puhkepĂ€ev. Meil kulub see peaasjalikult kolme eesmĂ€rgi tĂ€itmise tĂ€he all. Esimene on teha kindlaks, kus asub laevafirma CMA kontor. Teiseks tuvastame Etioopia saatkonna. Ja kolmas on juba meelelehutuse valdkonnast. Ăritame ligi pÀÀseda maailma kĂ”rgeimale majale – Burj Kalifah’le, millel kĂ”rgust 828 meetrit.
See ei olegi nii kerge ĂŒlesanne. Aga teele jÀÀb ka hulgaliselt muidki pĂ”neva vĂ€limusega maju.
Ănnestub ka tankida. KĂŒtus polegi siin nii odav, kui arvata vĂ”iks, diisel maksab 3,05 dirhami liitrist. Bensiin on, tĂ”si, odavam, jÀÀdes sinna 1,5 dirhami kanti. Abu Dhabis pidi ka diisel vĂ€heke odavam olema Ăks euro vĂ”rdub ca 4,5 dirhamiga..
Oma pĂ€evaplaani saame kenasti tĂ€idetud ja ööbimiseks otsustame sĂ”ita Emiraatide India ookeni poolsele kĂŒljele, lootusega leida sealt veidike privaatsemat mereranda aga see osutub naiivseks sooviks. Pigem vihma kĂ€est rÀÀsta alla. Satume hoopis mingit sorti pidustuste keskele. KĂ€ime ka kohalikus supermarketis, jÀÀdes siingi Carrefourile truuks. Ostame Ă”htuks mĂ”ned Ă”lled. 0,0 % loomulikult. Muud ju ei mĂŒĂŒda… Ja hommikuks karbi mune. Et vĂ€ljas juba pime siis pole enam ka kuhugi mujale aega sĂ”ita ja niisiis siiasamasse randa ka jÀÀme.
Kohalike meelistegevus tundub olevat oma suurte dziipidega kÔrbesse vÔi mereranda piknikule sÔitmine. VÔi niisama mööda luiteid ringi kihutamine, kas siis atv-ga vÔi autode vÔi bagidega.
Tuul on vali ja tahab telgi vĂ€gisi ookeani kanda, aga Mihkel pÀÀstab olukorra, seda kĂŒll ĂŒhe oma plĂ€ta kaotamise hinnaga. Otsustame eelarvelistest vahendites homme uued hankida.

