Kell oli helisema pandud seitsmeks. Sööme, mis külmkapis alles on ja hakkame Etioopia saatkonna poole liikuma. Hommikused temperatuurid, kui päike pole veel kõrgel, on väga meeldivad ja soosivad jala käimist. Pakuks, et ca 20 kraadi. Plaan on igaks juhuks ikkagist see transiitviisa teha, et me Djiboutisse lukku ei jääks. Teel helistan ka mr. Caitanyale, kes väitis juba meie asjadega tegelemist. Saatkonda on umbes 40 minutit kõndimist ja kohale jõuame mõni minut enne poolt üheksat. Uksed kõik juba valla ja töö käib. Tädi, kelle jutul eelminegi kord sai käidud, tunneb mind kohe ära ja võtab meie passid. Väga abivalmis, täidab meie eest ka viisaankeedid. Transiitviisa hind ühele on ka meeldiv, 25 AED ainult. Väike kahtluseuss närib mind selle kehtivusaja suhtes, Sellele tädi vastata ei oska ja saadab mind taaskord tuttavasse kabinetti nr. 10. Täpsustuseks eelmise korra postitusele tuleb öelda, et siin ei asu siiski mitte konsul vaid asekonsul. Konsuli ruumid olla teisel korrusel. Kahtlused saavadki kinnitust, viisa hakkab kehtima väljastamise hetkest, seega sai jällegist tühja tuldud… Aga Djiboutist pidime ikkagist saama viisa.
Teatan siis selle kurva uudise ka abivalmis tädile viisasektsioonist. Täidetud ankeedid koos järjekordsete passikoopiate ja ühe pildiga jäävad ootama puhuks, kui me ikkagist otsustame siia naasta.Ei taha kohe tädi kurvastadagi, et ta nii palju jällegist tühja tööd pidi tegema ja ei ütle talle, et pole mõtet neid siin säilitada. Sest seitsmest päevast ei piisa meile mingil juhul, teadmata aeg kulub ju veel auto konteinerist kätte saamiselegi.
Tagasiteel on õues juba paar kraadi palavam ja kõik märgid näitavad, et igapäevane kuumus ei jää ka täna tulemata. Hotellis tagasi, teen kõne ka mr. Neerajile, kes loomulikult lausub, et kõik on korras jne jne, ja et kui asjad valmis, siis helistab mulle.
Ja helistaski, poole ühe paiku, ja teatas, et tolliprotseduurid on lõpetatud, kella kahe paiku peaks auto konteinerisse minema ja kella kolme-poole nelja vahel ootab ta mind kontorisse.
Võtame siis täna juba teise jalgsimatka ette. Arvestuslikult peaks hotellist Rais Hassan Saadi Bildinguni olema 4 km. Vahele jääb ka jõgi/merelaht, mida siin tagasihoidlikult ojaks (creek) kutsutakse. Üle selle saab veetaksoga, sõit 1 dirham/ots.
Kell kolm olen kontoris kohal, keda aga pole, on Neeraj. Tuleb leppida tema kolleegiga, kes ütleb, et maksku ma raha ära ja homme lõunaks saab dokumendid. Ja hind muidugi jälle tõusnud. Et tegelasel inglise keel kaunis puine, siis jääbki mul arusaamatuks, millest järjekordne hinnatõus. Ja ega seal suurt vahet pole kah, maksta tuleb ju niikuinii… Maksmise kohta saan mingisuguse paberi ka ja sätingi ennast minekule. Eks tule siis veel õks öö selles hotellis veeta…