Kuna öörahu tuli viisakal ajal ( häälte järgi küll mitte kõigil), siis ärkan juba kümme enne kuut. Välja kolistama minna on vara ja nii siis pikutan ja ootan teisi ärkajaid. Need tekivad seitsme paiku. Varsti on kogu laager jalgel ja käib hoogne hommikune tegevus.
Et oleme ikkagi jõe ääres, võtan hambaharja ja rätiku ning lähen ujuma.
Vesi osutub kristallselgeks ja põhi liivaseks. Temperatuur on jõele sobilikult karastav. Palju ujub igas pikkuses kalamaime ja sügavamas on põhi karpidega kaetud. Väga värskendav!Jaanuse auto on hommikuks alla andnud ja vajab natuke kõrvalist abi.
Kaheksast hakkame liikuma. Suurele teele sõidame natuke teist rada pidi ja möödume külakesest, kus ilmselgelt elavad kunstilembesed inimesed.
Kuna laagris jäi söömata, siis läheme kohvikusse hommikust sööma.
Satub eeskujulik koht
Mitmekülgne menüü tekitab probleeme valikutega ja põhjustab ületellimise…
Alustuseks värske salat tomati-kurgi-paprikaga
seejärel hartsoo
ja põhiroaks pelmeenid, minu puhul koos puljongiga. Ei tea, kuidas selline kogus ära süüa..
Kõige lõpuks veel suur tass kohvi!
Tänase päeva distantsiks kujuneb ca 600 km Karatševi linnakesest väljasôidul jääb teele vasakule suurepärase valikuga kamuflaažriiete pood.
Ainult et hinnad natuke krõbedavõitu
Samas saab ka meeldivas vabaõhutualetis käia.
Kahhel maas ja puha. Ainult hais on hingemattev, ja seda vaatamata ideaalsele ventilatsioonile.
Otsustame lõunasöögi vahele jätta ja käime vaid “pjatjorotskas”, et teele üht-teist kaasa osta. Valik paneb mõne mehe suisa põlvili.
Mõnda aega liigume Rostovi trassil, mille mõningad lõigud on tasulised. Esimene kord küsitakse ainult 25 rubla. Tegelikult meilt Raidiga võeti 35, auto üle 2 meetri kõrge… See nagu sissesöötmine või nii, et pole kallis, sõida-sõida. Järgmine laks juba 110 rutsi.
Kui kellelgi elu mõtestamisega probleeme, tasuks siin parempööre sooritada ja vastavas kohas aru pidada.
Peale Voroneži juhtub apsakas ja satume natuke valele teele. Et tegemist tasulise kiirteega ja mahapöördeid niipea ette ei satu, tuleb improviseerida..
Poole seitsmeks jõuame laagriplatsi, Tiit ja Rait. Kedsgi veel pole. Ilm on terve päeva vihmane olnud ja tibutab siingi. Sooja on 18.5 kraadi. Õnneks tuult pole. Vaba on ka üks kämpingumaja esimestele kiirematele soovijatele, 1500 rubla. Saab ka kala püüda, 500 rubla. Karbid ja sasaanid olla 7-8 kilosed…Et vihmasadu ei näita loobumise märke, siis muudame algselt plaanitud laagriplatsi asukoha lagedal neemel vastaskaldal asuva metsasalu vastu. Kuna sinna viiva teeotsa peal on tõkkepuu, mis on lukus, siis küsime peremehelt võtit. Seda leidmata, toob ta meile kangi…). Õnneks seda ikkagi vaja ei lähe, sest ettesõitnud Tiit teatab, et on tuvastanud võtme ühe Nivaga kalamehe valdustest ja saab tee avada. Selline on veehoidla administratsiooni ümbrus
Maitsvad shampinjonid kasvavad siin samas rohus.
Näide rehvide taaskasutusest. Et siinse maa rahvas on leidlik, on ennegi märgata
Teeme veel ühe naljaka ostu, 200 rubla eest kotitäie küttepuid. Selgub, et metsa all puid kūll…
Kai saab 500rublase kalapüügiloa omanikuks ja hakkab seda kohe ka kasutama. Tänaseks kilometraažiks kujunes 639 km. ja laagriplatsi täpsed koordinaadid leiab siit:
Autod hakkavad laekuma poole üheksast. Kõigepealt tuleb kahene grupp, Defender kõige ees. Seejärel kohe seitse autot korraga. Järgmisi tulijaid annab pool tundi oodata. Vihma muudkui sajab, aga õnneks mitte padukat.Poole kümnest on kõik kohal. Vaatamata sellel, et vihmasadu lõpuks järgi jääb, otsustavad osad telgisööbijad siiski edasi sõita ja katusealust ööbimist otsida. Telgid olla veel eelmisest ööst täitsa märjad. Õhutemperatuur ka aega ja kohta arvestades anomaalselt madal. Minejad on Disco, punane Patrol ja Opel.